Haiti poliitiline kriis on jätkumas pärast seda, kui riigi peaminister Evans Paul teatas intervjuus, et pühapäeval toimuma pidanud presidendivalimisi ei tohiks enne praeguse riigipea ametist lahkumist läbi viia.
Haiti rahvas mässab poliitilise segaduse pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimesed tulid seepeale taas pealinna tänavatele poliitilise segaduse üle meelt avaldama. Viimastel päevadel on meeleavaldused muutunud vägivaldseks, kuid viimane neist möödus rahulikult.
Pühapäeval toimuma pidanud valimiste teine voor jäeti ära, sest esimest valimisvooru jäi varjutama võimalik suurpettus, kus praegune president Michel Martelly püüdis mõjutada oma järglase valimistulemust. Michel Martelly on ametis olnud viis aastat ning konstitutsiooni järgi ei saa ta enam Haiti presidendina jätkata. Haiti põhiseaduse järgi saab president olla viis aastat järjest. Riigipeaks saab uuesti kandideerida pärast viie aastast pausi ning seejuures saab üks inimene president olla kaks ametiaega. Michel Martelly peab ametist lahkuma 7. veebruaril.
Mõned kandidaadid on välja pakkunud moodustada üleminekuvalitsus kuniks valitakse uus president.
Peaministri sõnul on Haiti jaoks oluline poliitiline stabiilsus. Ta lisas, et kuigi demokraatia Haitil on alles noor ja nõrk, tuleb siiski leida retsept vältimaks riigi uppumist poliitilisse kaosesse.
Haitil on püütud demokraatiat viljeleda aastast 1986, kui võimult kukutati Duvalier'ide perekond. Pärast seda on Haiti demokraatiat varjutanud sõjaväelised riigipöörded ja valimispettused.