/nginx/o/2015/12/30/4840199t1h8e0e.jpg)
Neljateistkümnel eestlasest laevakaitsjal täitus Indias järjekordne aasta, kuid endiselt pole selgust, mis neist saab. Meeste sõnul on nende advokaadid suutnud kõik süüdistused ümber lükata, kuid see ei pruugi tähendada, et nad lähiajal kodumaale pääseks.
Aleksei Tutõnin rääkis, et süüdistaja poolel asuv Tamil Nadu osariigi kaitsepolitsei ehk Q branch üritab praegu kohtus oma mainet päästa. Q branchi meeleheitest andvat tunnistust selle endise juhi käitumine kohtusaalis. Nimelt väitis ta kohtus, et laevakaitsjate relvadel puudusid litsentsid, kuid tegelikult olid kõik dokumendid olemas. Kui advokaadid Q branchi juhile dokumente näitasid, otsustas viimane kohtusaalis minestust teeselda.
«Q branch ei tea, kuidas oma tegevust õigustada,» selgitas Tutõnin. «Neile oleks hea, kui me läheks vanglasse.»
«On kaks varianti, kas süüdi oleme meie või nemad. Kui meie ei ole, on järelikult nemad. Advokaadid ütlesid, et meile üritatakse vähemalt kuus kuud vanglat anda, et näidata, et nad pole kõike valesti teinud,» lisas Tutõnin.
Praeguseks on Tuticorini linnas asuvas kohtus süüasja arutelu lõpule jõudnud ning kohtunik määras otsuse väljakuulutamise 11. jaanuarile. Kui laevakaitsjad õigeks mõistetakse, ei tähenda see, et nad kohe koju pääsevad. Süüdistajal on kolm kuud aega otsus edasi kaevata ja kuna riigist lahkumiseks peab loa andma Q branch, pääseksid nad kodumaale parimal juhul alles kevadel.
Küsimusele, kas nad on Indias viibitud aja jooksul mõelnud omavoliliselt riigist lahkuda, vastas laevakaitsja Dmitri Pappel: «Siit riigist pole keeruline lahkuda, seda on võimalik teha. Küsimus on selles, mis saaks pärast seda. Kuhu minna? Koju? Kas meie kallis Eestimaa oleks valmis meid oma kaitse alla võtma ja mitte Indiasse tagasi saatma? Praegu tahaksime lihtsalt oma nime puhtaks saada.»
Päevi saadavad laevakaitsjad mööda peamiselt toas istudes ja interneti teel lähedastega suheldes. Väljas käivad nad peamiselt sisseoste tegemas, tööluba neile Indias ei anta.
Lauri Ader kirjeldas, kuidas ta mõnikord igavust peletab ja vaid tamiili keelt kõnelevaid tuk-tukijuhte kiusab. «Kui maruigav on, siis istun tuk-tukki ja nõuan eesti keeles, et viigu mind Nõmme pubisse. Ma ei oska ju tamiili keelt. No see sõidab siis natuke aega ringi ja küsib: «Kuhu?» Ütlen uuesti, et Nõmme pubisse. Tuk-tukijuht sõidab veel ja küsib natukese aja pärast uuesti: «Kuhu?» Lõpuks toovad mu maja ette tagasi ja ütlevad, et ei saanud aru, kuhu ma minna tahtsin, kuid nõuavad 100 ruupiat (1,4 eurot – T. R.). Ma vastan, et me pole ju Nõmme pubis, ja lähen tuppa.»
Toidu ostmiseks saadavad meestele raha lähedased ning elukoha eest tasumiseks laenab välisministeerium. Praegu on iga laevakaitsja ministeeriumile võlgu umbes 8000 eurot. Laevakaitsjate olukorda leevendas aga sotsiaalministeerium, kes teatas detsembri keskel, et igale mehele makstakse tuhat eurot ühekordset toetust.
Kuna tuleval aastal terendab võimalus lõpuks kodumaale pääseda, mõtlevad laevakaitsjad ka sellele, mis pärast seda saab. Plaanide hulgas on India vastu kohtusse minna, et saada hüvitist neilt röövitud aja eest.
«Oleme kaotanud palju aega ja tervist. Keegi peab selle eest vastutama. India vastu kohtusse minna on raske. Advokaadid ütlesid, et kõik, kes on siin süütult vangis istunud, pole hiljem selle eest eriti raha saanud. Isegi kui saab, siis võib-olla 200 eurot. Aga isegi kui me ei saa midagi, peab keegi vastutama,» selgitas Tutõnin.
Uus mure on välisministeeriumilt saadud laenu tagasi maksmine. «Inimesed mõtlevad, et kõik on korras, kui tagasi tuleme, aga siis hakkab jama alles pihta,» ütles Ader.
India vangipõli
/nginx/o/2016/12/21/6195201t1h4d66.jpg)