Vaba Akadeemia Kaarina Rein «Rootsiaegse Tartu ülikooli identiteet 17. sajandi esimesel poolel»

Copy

Sel reedel, 15. novembril on Vabal Akadeemial külas Kaarina Rein, kes kõneleb Tartu ülikooli identiteedist Rootsi ajal.

Academia Gustaviana Dorpatensis avati 1632. aasta 15. oktoobril Rootsi Kuningriigi teise ülikoolina. Liivimaa ja Eestimaa kontekstis on Tartu ülikooli tähtsust kohalikus hariduselus raske üle hinnata. Academia Gustaviana avamisega sai Liivimaal hakata koolitama kohalikke olusid tundvaid haritlasi, nii pastoreid, õpetajaid kui ka riigiametnikke.

Rootsi Kuningriigi vaates oli Tartu ülikool provintsiülikool. Kantsler Johan Skytte (1577–1645) kasutas Tartusse õppejõudude värbamiseks isiklikke sidemeid ning akadeemilist haridust saama kutsus ta lisaks aadlikele ja linnakodanikele ka kohalikke talupoegi. Õppetöö pidi Tartu ülikoolis olema praktiline ja kaasaegne.

Loengus vaadeldakse Academia Gustaviana põhikirja ja tollaste disputatsioonide põhjal, milline oli õppetöö rootsiaegses Tartu ülikoolis selle algusaastatel. Ühtlasi püütakse vastata küsimusele, kas Tartu ülikool oli 17. sajandi esimesel poolel moodne või konservatiivne Euroopa ülikool.

Loeng toimub 15. novembril kell 18.15 Tartus Jakobi kultuurikojas (Jakobi 41).

SA Academia Artium Liberalium ehk Vaba Akadeemia on 2018. aasta algul asutatud ühendus, mis koondab eesti haritlasi: teadlasi, mõtlejaid, intellektuaale ja õppijaid. Akadeemia eesmärgiks on luua tingimused renessansitüüpi haritlasringi tekkimiseks ja kujunemiseks kooskõlas vabade kunstide kontseptsiooniga. Akadeemia asutajateks on Marju Lepajõe, Mihhail Lotman, Ülar Ploom, Hardo Pajula ja Maria-Kristiina Lotman.

Varasemaid Vaba Akadeemia loenguid on võimalik järele vaadata Postimees TV-st.

Tagasi üles