/nginx/o/2020/10/20/13423188t1h3f4c.jpg)
Adapter on Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste koostöövõrgustik, milles osaleb 15 teadusasutust ja üle 3500 teaduseksperdi. Kuidas kogu protsess käib, millal võib teadlase abi vaja minna ning mis põnevad ideed teadlase ja ettevõtja vahel alguse on saanud, rääkis sisuturundussaates «Teadlane aitab» Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse juhataja Kristel Reim.
/nginx/o/2020/10/20/13423150t1h1a4c.png)
Nagu nimigi ütleb, aitab Adapter ühendada erinevaid pooli ehk on värav, mille kaudu saavad ettevõtted ja organisatsioonid pöörduda ülikoolide ja teadusasutuste poole, et küsida nõu, kuidas kasutada teaduspõhiseid lahendusi toodete arendamisel.
Sai alguse koostööfestivalil
Adapteri võrgustikku esitleti esimest korda avalikult 6. oktoobril 2016 ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste korraldatud koostööfestivalil. Festival toob igal aastal kokku ettevõtjad erinevatest tegevusvaldkondadest ning teadlased, kes töötavad välja kaasaegseid lahendusi ja arendusi.
Praegu kuulub Adapteri võrgustikku 15 erinevat partnerit, nende seas kõik kuus avalik-õiguslikku kõrgkooli, aga lisaks teadus- ja kompetentsikeskused. Erinevatest päringutest saab osa üle 3500 teadlase ning nelja tegutsemisaasta jooksul on Reimi sõnul päringuid olnud peaaegu 1000.
Millal võib teadlase abi vaja minna?
Reimi kogemusel võib see juhtuda siis, kui on vaja teha teste või laborikatseid, aga ka täitsa tootearenduse algusfaasis. Oluline on, et mida täpsemalt on küsimus kirjutatud ja mida selgemalt on aru saada, kellele on tulemus suunatud, seda paremini saavad teadlased reageerida.
Reim paneb südamele, et ükski küsimus ei ole rumal. «Kui ettevõtja arvab, et tegemist võib olla küsimusega, mis ei ole oluline või niikuinii sellele vastust ei ole, siis mina soovitan ikkagi enne küsida kui küsimata jätta,» ütleb ta.
Sõltuvalt ajast on küsimused erinevad. Kõige lihtsamad on tõenäoliselt need, kus vajatakse konkreetset katset, aga sisu sõltub väga palju sellest, mis antud hetkel ettevõtetele oluline on. Praegu on kasvutrendis erinevad toiduga seotud küsimused: uued lahendused toidus, toiduainete katsetused, tervisekontrollid jne. Et just selle valdkonna küsimused kasvutrendis on, võib tulla eelmise aasta koostööfestivalist «Kõik söögiks!», kus fookuses oli toit. Käesoleval aastal on koostööfestivali teema «Terved linnad».
Mitu projekti on alguse saanud isiklikust vajadusest
Just nii sai alguse ettevõtte Kidsmed OÜ võrktehnoloogial põhinev inhalaator lastele. Abikäe tootearendusele ulatas Eesti Kunstiakadeemia ja nii valmis tudengeid kaasates ja juhendajate abiga mugav, innovaatiliste disainielementidega meditsiiniline seade, millesse on koondatud kompressor- ja ultraheli inhalaatorite parimad omadused. See võimaldab igat tüüpi ravimite kiiret ja efektiivset pihustamist. Võrktehnoloogia abil muudetakse ravimiosakesed niivõrd väikseks, et tekib ühtlane udu, mis jõuab hingamisteedesse.
Erinevaid näiteid, kus teadlased ja ettevõtted omavahelises koostöös midagi põnevat teinud on, on palju. Värskematest näidetest toob Reim välja Tartu ülikooli teadlastega koos valminud robotbaari, kus robotkäsi serveerib jooke. Samuti on palju keskkonnasäästlikke ideid, näiteks želatiinist tekstiilimaterjalide tootmise idee.
Kõigest lähemalt, muuhulgas sellestki, kuidas kõik etapiliselt käib ja milline kogu protsess on, kuula juba sisuturundussaatest «Teadlane aitab».
/nginx/o/2023/03/22/15212806t1h58db.jpg)