Õiguspsühholoog Talis Bachmann homses Arteris: sõna põhjal süüdi mõistmine võib osutuda praagiks

Paljude vanade asjade klaarimine Eestis annab põhjust uurida Tartu Ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professorilt Talis Bachmannilt, kui usutavad on meie mälupildid.

«Tänu nüüdisaja täpsetele meetoditele on tulnud ilmsiks, et puhtalt sõnaliste tunnistuste põhjal tehtud süüdimõistvad otsused on nii mõnelgi puhul osutunud praagiks,» tõdeb professor Bachmann intervjuus Arterile.

Sest mälus ja mäluandmete põhjal antud kirjeldustes leiab aja jooksul aset terve hulk muutusi. «Mõjub nii see, mis on juhtunud vahepeal, kui ka see, mis mälust info taastamise ajal toimub: kas inimest kallutatakse küsimuste ja vihjetega või mitte,» toob ta näite.

Lisaks on mitteteadvustatud psüühilised protsessid, mis võivad tugevasti mõjutada käitumist, hinnanguid ja kirjeldusi.

«Mõni inimene on väga aldis meenutama möödunud ebameeldivaid asju ja sellest uuesti ärevusse sattuma, aga mõni teine surub need kõrvale, suudab ignoreerida. Need võivad olla täiesti teadlikult kujundatud mehhanismid,» kirjeldab professor Bachmann. «Näiteks süüdistajad ja advokaadid ja kohtunik, kes võistlevas menetluses peavad üritama tõe jalule seada, peaksid püüdma vaadata, mis tüüpi on inimesed, olgu süüdistatavad või kannatanud: kas nad on pigem sellised, kes võib-olla ei tõrju mälus asju kõrvale või isegi ei moonuta, või on nad sellised, kes pigem võivad moonutada ega ole väga usaldusväärsed. Siin võiks asjatundjate hinnangud ja ekspertide aktid kindlasti abiks olla.»

Ja siis on veel olemas pooltõed ja poolvaled... Kõigest sellest ja paljust muust meie mälu ja mälestusi mõjutavast loe juba homsest Arterist.

***

Veel uurime selle nädala Arteris seda, kuidas vana kummikutehase varemetele luuakse mõnusat looduslähedast linnakeskkonda ning anname teada, mida põnevat võib ellu tuua romantikadisainer.

Laevakompanii Tallink sarmikas juhatuse liige Kadri Land arutleb avameelses usutluses lisaks särtsakatele eraeluliste seikade kirjeldamisele ka selle üle, millised armid on majanduse palgele koroonakriis juba jätnud. Loomulikult vaatab ta kõhklusega ka lähitulevikku:  «Olen väga mures selle pärast, mis hakkab saama poole aasta pärast. Kui palju töökohti jääb alles nii Eestis, Rootsis kui ka minugipoolest USAs.»

Arter külastas ka raskemuusika festivali Hard Rock Laager ja koges, et kohale tulnud kirev seltskond tähistas hiljutisest viirusekriisist vabanemist pöörasemalt kui iial enne.

Kas teate, mis on tsepeliinid või kuidas maitseb kibin? Kui ei, siis tasub põigata Arteri toidulehekülgedele ja lugeda põgusat ülevaadet Leedu köögiskeenest, kus aukohal on kartul ning suvehittideks külm borś ja hõrk heeringas.

Kõigest sellest ja veel paljust muust saate lugeda laupäevasest Arterist.