Otse Postimehest ⟩ Tanel Kiik ja Taavi Rõivas apteegireformist ja hoolduskindlustusmaksust

Täna kell 18.30 algavas saates «Otse Postimehest» võtame vaatluse alla nii apteegireformi kui sotsiaalministri poolt välja käidud ettepaneku kehtestada  hoolduskindlustusmaks. Otsesaates väitlevad sotsiaalminister Tanel Kiik ja Reformierakonna poliitik Taavi Rõivas, kes on lisaks peaministri ametile olnud ka sotsiaalminister.
Vestlust juhib Elo Mõttus-Leppik.

Apteegireformi ümbertegemine üheteistkümnendal tunnil on tekitanud palju küsimusi. Kuidas täidavad muudatused reformi peamist eesmärki hoida ravimite hinnad kontrolli all? Mil määral kaasati muudatuste tegemisse sotsiaalminister Tanel Kiik, kes on varem toetanud risti vastupidist lahendust?

Sel nädalal avalikustas sotsiaalminister idee luua uue maksuna hoolduskindlustusmaks, et lahendada tulevikus hooldust vajavate eakate olukorda, samas koalitsioonilepingus on kirjas, et makse ei tõsteta.

Sotsiaalminister Tanel Kiik (Keskerakond) tahab, et apteegid oleksid tulevikus hulgimüüjate vahenduslepingutest vähem sõltuvad, see alandaks Eesti inimeste jaoks ravimite hinda.

Apteegireform on sel nädalal tundmatuseni muutunud. Uue ettepaneku järgi omandipiirangud kaovad. Tanel Kiik, kas te olete oma seisukohta muutnud?

Mu seisukoht on siiski jätkuvalt sama, et apteegireformi algatus, mis 2014–2015 vastu võeti, on õige. Üleminek proviisorapteekide süsteemile, nagu me näeme mitmel pool Euroopas, tooks selgema konkurentsi ja läbipaistvama hinnapoliitika. Aga koalitsiooni enamus on teisel seisukohal.

Kui palju teid sotsiaalministrina tühistamise eelnõu arutellu kaasati – või käis see kõik teie selja taga?

Selja taga ei käinud, arutelul jäi minu arvamus vähemusse. Koalitsioonipartnerid on teadlikud, et mina – nagu ka eelmised sotsiaalministrid – toetan apteegireformi. Olen teinud ettepaneku teha seda etapiviisiliselt, et vältida hirmutamist, et üleöö apteekide arv drastiliselt väheneb. Oleks võimalik jagada üleminek kahe-kolme aasta peale, loobuda esialgu haruapteekidest ja anda need proviisoritele.

Kuidas te ministrina tunnete, et teid üldse kuulda ei võeta?

Ei vasta päris tõele, et kuulda ei võeta. Nii nagu Keskerakonnas on erinevaid arvamusi, on ka enamikus teistes. Ka Reformierakond pole ühtne. Kõige monoliitsemad on sotsiaaldemokraadid, kes tõesti läbi erinevate parlamendikoosseisude on olnud apteegireformi poolt.

Kuidas see hakkab välja nägema, kui uus eelnõu annab teie veendumuste vastaselt apteegituru vabaks, aga teie sotsiaalministrina peate hakkama seda ellu viima?

Sotsiaalminister Eestis ühtki apteeki ei loo ja ühtki ei oma ka. Vastavalt parlamendi otsustele ja alles ees seisvatele debattidele selgub, millised need nõuded apteekidele täpselt olema saavad. Hetkeseisuga on jõus seadus, mis näeb proviisorapteekidele üleminekut ette 1. aprilliks 2020.

Mida te teete, et oma arvamust kuuldavamaks teha?

Jätkame arutelusid. Poliitikas ei ole kunagi nii, et teiste arvamusega arvestama ei pea. Hetkeseisuga on minu arvamus jäänud vähemusse, mis isikult on ebameeldiv. Peamine murekoht on olnud, et äkki läheb väga palju apteeke kinni, tekivad üleminekuraskused. Ma olengi pakkunud leevendusena välja etapiviisilise ülemineku, mis kindlasti tuleb ministeeriumi poolt ka seekord ettepanekuna.

Aga on see olukord teile ikka nii ebameeldiv? Võib-olla see ongi teie poolt poos, võimalus säilitada oma nägu?

Ma ei pidanud kaks kuud debatte selle pärast, et poose võtta. Ma lähtun sellest, mis on tervishoiusektori positsioon, mis on rahvusvaheline praktika.

Kas Keskerakond käitub praegu sõnamurdlikult, kui viis aastat on tervishoiule lubatud, et reform tuleb?

Keskerakonna sees on tõesti olnud eriarvamusi. Keskerakond ei olnud toona valitsuses, kui see seadus 2014–2015 välja töötati. Me pole olnud selle eelnõu pooldajaks ega otseselt ka vastaseks. Nüüd on tõesti erakonnal põhiosas kujunenud positsioon, et apteegireform sellisel kujul vajab ülevaatamist.

Riigikontroll ütleb, et ketiapteekides on ravimite hinnad kõrgemad. Mida teete ministrina selleks, et kui reform ära jääb, jääksid ravimite hinnad mõistlikkuse piiresse?

Oleme tõesti pidanud sel teemal nõu nii riigikontrolöri kui ka konkurentsiametiga, et kuidas tagada läbipaistev ja aus konkurents ravimiturul, et apteegiketid või proviisorapteegid saaksid pakkuda võimalikult mõistliku hinnaga ravimeid. Et ei oleks otseseid tarnekohustusi ühelt või teiselt hulgimüüjalt, vaid saaks lähtuda sellest, kes paremat hinda pakub, nagu saavad seda teha haiglaapteegid.

Selliseid ettepanekuid töötame veel välja. Otsus, et haiglaapteegid võivad ravimeid ka ise, ilma hulgimüüjate vahenduseta tarnida, on juba jõus. Sest tõesti, see raha, mida Eesti riik ja inimesed sinna panevad, on meeletult suur.

Ravimite puhul 300 miljonit eurot, muude apteekides müüdavate kaupadega umbes 400 miljonit. Ka üks protsent hinnalangust loeb meeletult palju.

Tagasi üles
Back