Järelvaadatav: Liina Lukas "Eesti luule sünd saksa laulu vaimust. Eesti keele aastal eesti luule lätetel".

Postimees teeb reedel otseülekande Tartus toimuvalt Vaba Akadeemia loengult, kus kõnelejaks on Liina Lukas ning teemaks «Eesti luule sünd saksa laulu vaimust. Eesti keele aastal eesti luule lätetel».

1779. aasta võiks eesti kirjanduse ajalukku minna eesti luule aastana. Nimelt ilmus kaks märgilist teost, mille arusaamad luule ülesannetest erinesid ja mis viitasid eesti (kirjaliku) luule kahele konkureerivale arenguvõimalusele.

Need olid Johann Gottfried Herderi (1744–1803) rahvalaulukogu «Volkslieder» («Rahvalaulud») teine köide, mis sisaldas eesti rahvalaule Herderi töötluses, ning Johann Friedrich Ernst Albrechti (1752–1814) Rakveres välja antud luulealmanahh «Ehstländische poetische Blumenlese für das Jahr 1779» («Eestimaa poeetiline lillevalik 1779. aastaks»), mis esitles kohaliku saksakeelse luule kõrval kolme «maakeelde ümber pandud pala». Viimaste lähtetekstideks olid tuntud saksakeelsed laulud. Mõlemad kogumikud ilmusid ajal, kui Baltimaadel oli hoogu võtmas diskussioon «mittesaksa» kirjanduste arenguvõimaluste üle. Loengus selgitab Liina Lukas, millised need olid teoorias ja millised teostusid praktikas.

Kõik huvilised on oodatud loengut kuulama 4. oktoobril kell 18.15 Tartu Katoliku Hariduskeskuse Kultuurikoja saali (Jakobi 41).

SA Academia Artium Liberalium ehk Vaba Akadeemia on möödunud aasta algul asutatud ühendus, mis koondab eesti haritlasi: teadlasi, mõtlejaid, intellektuaale ja õppijaid. Akadeemia eesmärgiks on luua tingimused renessansitüüpi haritlasringi tekkimiseks ja kujunemiseks kooskõlas vabade kunstide kontseptsiooniga. Akadeemia asutajateks on Marju Lepajõe, Mihhail Lotman, Ülar Ploom, Hardo Pajula ja Maria-Kristiina Lotman.