SÕJASTUUDIO ⟩ Rainer Saks: venelased ilmselt kavandasid Ukrainale suuremat kättemaksu, aga selleks ei olnud jõudu

Julgeolekuekspert Rainer Saks rääkis Postimehe «Sõjastuudios,» et kõigil varasematel kordadel on Venemaa reageerinud Ukraina rünnakutele kohe oma raketirünnakutega, nüüd tehti aga üks telefonikõne USA presidendile. 

Venelased korraldasid öösel intensiivse raketi- ja droonirünnaku Kiievile, hommikul selgus, et rünnati ka teisi kohti, aga milliste tulemustega?

Vene armee ikkagi proovis rünnata sihtmärke üle kogu Ukraina. Tegelikult ei saavutatud seda rünnaku ulatust mitte niivõrd rakettidega, mida oli ainult 38 ja mis lasti välja Musta mere laevastikust, vaid ilmselt siiski Iraani Shaheedi droonidega, mida oli rünnakus kusagil 400 ja mis jõudsid välja päris erinevatesse paikadesse üle kogu Ukraina.

Tõsiseid purustusi oli kolmes või neljas kohas. Põhiline osa kahjudest tuli rusude langemisest. Paraku sai Kiievis surma ka kolm päästjat. Kuna rünnakud tulid lainetena, siis nad likvideerisid just ühe rünnakulaine tulemusi, kui said kas tabamuse või jäid rusude alla.

Ukrainlased omakorda ründasid öösel Engelsi naftabaasi.

Seal asub ju ka Engelsi õhuväebaas, kus paikneb strateegiline lennuvägi. Ukraina on nii seda naftahoidlat kui õhuväebaasi rünnanud varem juba viis või kuus korda. Viimase suure operatsiooni ajal, mis korraldati strateegiliste lennuväljade vastu, Engelsi baasi ei rünnatud, kuna sealt oli peaaegu kõik pommitajad viidud ära teistesse kohtadesse. Arvan, et kütusehoidlat ründas Ukraina täna öösel seetõttu, et Vene armee ei saaks sinna Engelsi lennuväljale oma lennukeid kiiresti tagasi tuua.

Kui minna tagasi nädalavahetusel toimunud ukrainlaste suure operatsiooni juurde, mis oli suunatud venelaste õhuväe vastu, siis kui täpselt ukrainlased ikkagi need kohad valisid?

Ameeriklased rõhutavad, et nemad selle rünnaku läbiviimiseks otseselt infot ei andnud ja ma arvan, et seda ei olnud ka vaja. Kogu selle rünnaku teeb keeruliseks kaks asja. Üks on saada lühimaadroonid õigeks ajaks sinna kohta, kuhu on vaja. Selle logistika korraldamine vaenlase territooriumil on väga kõrge riskiga, eriti kui seda tehti vähemalt viies erinevas kohas. Ühes kohas see rünnak siiski suures osas ebaõnnestus, kuna süsteem käivitus mingil põhjusel varem ja droonid ei suutnud konteinerist väljuda.

Teine probleem ongi saada teada, millal see õige hetk on. Usun, et Ukrainal on võimekus iseseisvalt sellist infot hankida, et rünnata staatilisi sihtmärke ja lennuväljad on just sellised sihtmärgid. Tuvastada seda, kuhu lennukid koonduvad, ei olegi võib-olla nii keeruline ja selleks ei ole tingimata vaja ameeriklaste abi. Rünnaku teebki kõige väärtuslikumaks asjaolu, et Ukraina suutis selle läbi viia oma vahenditega, ilma lääneriikide otsese abi ja toetuseta.

Ma olen üsna kindel, et teist sellist rünnakut ei tule, kuid tekitatud kahju juba ongi väga suur. Tänaöine rünnak pidi ilmselt olema vastus sellele Ukraina rünnakule. Paraku võttis selle korraldamine viis päeva aega ja seda tehti suhteliselt tagasihoidlikul moel. Täpsemat analüüsi tuleb veel teha, aga esimene mulje on küll, et Venemaa vastus oli nendest, mis ta nüüd siiani on teinud Ukraina rünnakute puhul, küll kõige tagasihoidlikum.

Kõige esimene reaktsioon oligi, et Venemaa president helistas USA presidendile.

Kõigil varasematel kordadel, nagu siis kui Mustal merel lasti põhja ristleja Moskva või kui Ukraina ründas Venemaa naftabaase, reageerisid venelased kohe raketirünnakuga Ukraina linnadele. Nüüd tehti üks kõne USA presidendile. Siit võib välja lugeda, et ilmselt küll hakati mingisugust muud operatsiooni üles ehitama, aga siis hinnati, et selleks pole jõudu.

Mõneti on see siiski päris osavalt tehtud. USA president, kes ju varem ähvardas Venemaad sanktsioonidega, on nüüd täiesti vait.

Kui kaua võtab aega, et venelased oma lennukite kaotusest toibuvad?

Täielikult ei toibu nad sellest üldse, kuna neid lennukeid juurde ei ehitata. Sõda aga kulutab seda ressurssi kahel põhjusel kiirenevas tempos. Üks on see, et nad kaotavad reaalselt lennukeid ja keegi pole suutnud kokku lugeda, palju neid on lõplikult kaotatud, sest osa lennukeid, mida Ukraina on varem rünnanud, on kas taastatud või neid taastatakse.

Teine probleem on see, et kuna lennukid lendavad palju tihedamalt kui enne sõda, siis nad ka kuluvad. Seetõttu on strateegilise lennuväe võime pidada niisugust globaalset sõda küsimärgi all. See kindlasti ei ole võrreldav enam sellega, mis ta oli 2022. aasta alguses. Venemaa jaoks on see väga tõsine probleem.

Kuidas on nende lennuväljadega, mida ukrainlased ründasid?

Siinkohal tekibki küsimus, kust need strateegilised pommitajad täna öösel õhku tõusid. On selge, et Venemaa pidi korraldama selle vasturünnaku niimoodi, et strateegilisi pommitajaid selles kasutatakse. Ta peab näitama, et tal on need lennumasinad töökorras ja et on olemas võime rakette tulistada.

Sel nädalal ründasid ukrainlased ka Krimmi silda?

Siin on küsimus on pigem selles, kas Ukrainal on mõtet seda silda hävitada. Ilmselt seda oma lõbuks lihtsalt õhku lasta pole mõtet, kuna Venemaa kindlasti mingi aja jooksul taastab selle. Praegu näib, et seda silda nagunii sõjalise transpordi mõttes ei kasutata. Ma arvan, et selle silla hävitamine mõjutab pikemas perspektiivis ukrainlasi pigem halvasti. Kui kunagi peakski Ukraina Krimmi tagasi saama ja seda silda ei ole, siis on väga keeruline ette kujutada, kuidas see tehnika, mida Ukraina ei taha, sealt ära viiakse. Arvan, et kui Ukraina selle plahvatuse seal ka korraldas, siis on täiesti võimalik, et nad ei soovi silda siiski lõplikult hävitada.