JULGEOLEK TÄNA ⟩ Prognoos suveks ehk kas Putin vajab taas Kadõrovi abi

Otsesaates «Julgeolek täna» arutavad julgeolekueksperdid Meelis Oidsalu ja Erkki Koort Eesti julgeolekut mõjutavate päevakajaliste tegurite üle.

Prognoos suveks ehk kas Putin vajab taas Kadõrovi abi.

Otsesaates «Julgeolek täna» arutavad julgeolekueksperdid Meelis Oidsalu ja Erkki Koort aktuaalsete Eesti julgeolekut mõjutavate tegurite üle.

Selle saate peamisteks teemadeks on Venemaa-Ukraina sõja läbirääkimiste seis ning prognoos 2025. aasta suveks.

2. juunil toimusid Istanbulis läbirääkimised Ukraina ja Venemaa vahel. Nende toimumine oli 1. juulil toimunud droonirünnakute tõttu küsimärgi all. Polnud kindel, et Venemaa neist viimasel hetkel ei loobu, viidates Ukraina tahtmatusele rahu teha. Pigem näitab Venemaa kohtumisele tulek vajadust pausi või vaherahu järele, mis peale mastaapseid rünnakuid on veelgi ilmsemaks muutunud.

Kuigi Ukraina edastas oma tingimused Venemaale aegsasti, anti Venemaa poolt tingimused üle alles kohtumisel. Mitu tundi hiljem alanud kohtumine viibis veelgi, kuna Ukraina delegatsioon tutvus edastatud materjalidega.

Kohtumisel polnud mingeid erilisi tulemusi peale vangide vahetamise jätkamise. Eelkõige puudutas kokkulepe raskelt vigastatute vahetamist ning samuti alla 25-aastaste vahetamist printsiibil kõik kõigi vastu. Raske on kujutada ette, et Venemaa küüditatud laste vabastamisel seda põhimõtet järgib. Praeguseks on mõned neist kasvanud Venemaal juba kolm aastat, neid on kasvatatud venelasteks ning mitmed neist ei pruugi oma Ukraina päritolust midagi teada. Lisaks on neid ka lapsendatud nn elitaarsetesse perekondadesse, kellest tuntuimaks on ilmselt Venemaa laste õiguste volinik Maria Lvova-Belova.

Läbirääkimiste juures ei viibinud USA esindajaid, kuigi seda on varem ettepanekuna välja käidud. Venemaa ei saa aga näidata, nagu vahendaks neid peamine rivaal. Sellega nad tõmbaksid oma positsiooni alla. Ometigi on neil oluline hoida president Trump rahulolevana, et kontaktid toimuvad.

Teise teemana võtame vaatluse alla prognoosi 2025. aasta suveks.

Pole kahtlustki, et suve jooksul toimuvad ka järgmised voorud läbirääkimisi, kuid pole põhjust arvata, et neil saaks olla mingit sisulist edu sõja lõpetamisele. Venemaa on teatanud, et neid huvitab vaid võit ning Ukraina ei saa samuti loobuda territooriumitest ning muudest Venemaa poolt avalikult deklareeritud tingimustest.

Olulise muutuse tegid ukrainlased 1. juunil, mil julgeolekuteenistuse SBU poolteist aastat väldanud operatsioon kulmineerus Venemaa lennuväe katastroofilise hävinguga. Kindlasti vähenes Venemaa võime korraldada rünnakuid, kuid see ei lakanud. Venemaa on jätkuvalt võimeline ründama Ukraina taristut. Moskva suudab vajadusel panna teatud ründefunktsioone täitma ka teist tüüpi sõjalennukid või kohandada selleks sõjaväetranspordi- või tsiviillennukeid.

Vastus droonirünnaku eest tuleb karm, kuid just see droonirünnak hoidis ära pommitajate õhkutõusu. Väidetavalt valmistus osa hävitatud lennukitest suunduma Ukrainat pommitama. Venemaa vastab kindlasti elamurajoonide ja tsiviiltaristu pommitamisega. Nähtavasti tehakse ka uus katse Ukraina poliitilise ja sõjalise juhtkonna kõrvaldamiseks.

Ei maksa oodata Venemaal riiklikult liiga palju arenguid, sest suur mass elab Kremli kujundatud inforuumis ning blogijate mõju ning ulatust ei maksa ülehinnata. Need inimesed ei moodusta kriitilist massi, kuigi mitmed neist on käremeelsed ning häälekate järgijatega. Miks peaks mass aga midagi tegema, kui osalemine sõjas on heldelt makstud ning enamus usub tõsimeeli, et Venemaal läheb sõjas väga hästi?

Samuti on küsimus arengutest julgeolekuteenistuses FSB. Kas need rünnakud võivad kutsuda esile muutusi teenistuses, pole selge. Tavaliselt pole läbikukkumised neid kaasa toonud, sest see näitaks probleeme sisemise rahu tagamisel, kuid ametlikus retoorikas läheb ju kõik hästi. 

Olulisem on see, kas ja kuidas reageerib eliit. Prigošini korraldatud avantüüri järel oli eliidi seas erinevaid meeleolusid, kuid need summutati Kadõrovi abil antud signaalidega. Praegu on aga Kadõrov jäänud põduramaks ning tegeleb peamiselt oma klanni võimu kindlustamisega.

3. juunil ründas SBU Krimmi silda, mis põhjustas liikluse peatamise seal. Kuna rünnakud tulid väikeste vahedega ning neid oli valmistatud ette pool aastat, pole võimatu lähiajal uute rünnakute kordumine. 

Venemaa droonirünnakujärgseid kaotusi ei ole veel kommenteerinud USA president. Pole sugugi kindel, et ta näeb seda positiivse külje pealt.

Kindlasti on jälginud sündmusi ka Hiina ning neile ei saa esitada avalikuks kasutamiseks mõeldud propagandat. On päris kindel, et neil on Venemaa olukorra hindamiseks piisav luure ja analüüsivõime.

Rinnetel ei muutu otseselt midagi. Pole põhjust arvata, et kummalgi poolel õnnestuks puhtalt sõjaliselt teise rindest läbi murda. Muutuse esilekutsumiseks peavad toimuma kas poliitilised, majanduslikud või muud drastilised sündmused.

Millest veel juttu tuleb, vaata ja kuula juba saatest.

Üle nädala eetris olev «Julgeolek täna» pakub parimat julgeolekubriifingut avalikkusele teemades, mida tavaliselt analüüsitakse vaid suletud uste taga. Meie huvi on pakkuda avalikkusele süstemaatilist kõrgetasemelist teavet julgeolekut mõjutavate tegurite, taustainfo ja seoste kohta.

Erkki Koort on endine siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler, Meelis Oidsalu on töötanud kaitseministeeriumi eri valdkondade asekantslerina.

Varasemad «Julgeolek täna» saated on järelvaadatavad Postimees TVst.