OTSE POSTIMEHEST ⟩ Gert Tiivas: töötukassa ei peakski pakkuma ravikindlustust

Töötukassa uus juht Gert Tiivas rääkis Postimehe otsesaates, et töötukassa peab tegelema eelkõige nende inimestega, kes soovivad leida tööd, mitte pakkuma tagaukse kaudu ravikindlustust. Uuest aastast töötukassa enam töötutoetust ei maksa. 

Mõni nädal tagasi võttis riigikogu vastu otsuse, et alates järgmisest aastast töötutoetust enam ei maksta, kas teilt uue juhina oodataksegi nüüd seda, et see reform edukalt läbi viia?

Sattusin töötukassa etteotsa tõepoolest huvitaval ajal, kuna toimumas on nii palju muudatusi. Kõik see, mis toimub maailmas ja mis toimub tööturul, paneb meid tegema teistsuguseid valikuid ka riigina. Meil tuleb vaadata, kuhu oma ressursi paneme. Selles mõttes seisavad ka töötukassa ees väga huvitavad väljakutsed. 

Suur muudatus tähendab eelkõige seda, et nüüd ei saa enam lihtsalt niisama töötu abiraha?

Jah, lühidalt öeldes, me liigume selle poole. Kogu süsteemi algne mõte ongi ju selles, et see, kes panustab, saab töötukassast ka raskel ajal abi. Ma arvan, et me tahame siiski elada ühiskonnas, kus inimesed saavad panustada, me ei taha sõita nii-öelda jänest või elada teiste kulul. Usun, et see on väga oluline osa iga inimese eneseteostusest, et ta ühel või teisel viisil panustab ühiskonda, kas tehes tööd või midagi muud kasulikku.

Seaduse kohaselt peaksid siis kõik need, kes seni said töötutoetust, minema nüüd hoolekandesüsteemi alla?

Enamik inimesi, kes ei saa enam endist töötutoetust, ei kuku siiski süsteemist täiesti välja. Pigem vastupidi, me ju alustame selle baasmääras töötuskindlustushüvitise pakkumisega, mis annab abi siis, kui inimene seda kõige rohkem vajab. Samas on meil ka mitmeid muid võimalusi. Töötukassa pakub päris paljusid teenuseid, näiteks koolitusi, nii et meil on võimalusi inimeste aitamiseks.

Usun, et enamik inimesi, kes meie juurde jõuab, ikkagi soovib tööle minna ja neil on ühel või teisel põhjusel lihtsalt natuke abi vaja. Kas omandada mingeid uusi oskusi või õppida eesti keelt. Just siin tuleme meie appi ja tegeleme selle probleemi lahendamisega. Peamine peaks siiski olema see, et inimene ise soovib tööle minna ja meie vaid aitame kõrvaldada sellel teel olevaid takistusi.

Ma ise olen tulnud ju erasektorist, ja tean, et meil on tegelikult inimestest puudus. Samas on meil ligi 45 000 inimest töötuna arvel. Minu arvates on see väga suur kasutamata võimalus. Nii et meil tuleb vaadata, kuidas saaksime need inimesed ja töötajaid vajavad ettevõtted kokku viia, et saaksime aidata inimesi, kes vajavad tööd ja ettevõtteid, kes vajavad töötajaid.

See uus kord paneb ilmselt löögi alla töötukassa rahakoti, sest varem tuli töötutoetus riigieelarvest, nüüd aga tuleb töötukassal endal hakata maksma toetust kõigile sellesse ühisesse süsteemi panustanud inimestele, ka neile, kes on omal soovil töölt lahkunud. Kui suure augu see töötukassa eelarvesse lööb?

See tõepoolest tekitab meie eelarvesse väikese augu. See auk on mõõdetav võib-olla kümnetes miljonites, aga ma ei usu, et selles oleks midagi katastroofilist. Kui arvestada seda, et Eesti riigieelarve on 18 miljardit ja töötukassa eelarve kusagil miljard eurot, siis on see siiski päris suur raha. Ma ei näe mingit katastroofi, kuid me peame mõtlema, kuidas olla tõhusamad. Kuidas olla tulemuslikumad nende asjadega, mida me teeme.

Kust need kümned miljonid siiski tulevad, kas peate reservide kallale minema?

Eks aeg näitab, aga eks see tulebki erinevatest kohtadest. Kogu avalik sektor ju praegu tegelebki sellega, kuidas muutuda tõhusamaks. Teame, et meil on uued vajadused, me tahame rohkem panustada mingitesse teistesse asjadesse, nii et selline kokkuhoid on paratamatu. Me peame kohanema ja see distsiplineerib meid ning sunnib küsima küsimusi, mida muidu võib-olla ei küsiks.

Ka töötukassa ei eksisteeri mingis mullis, ka meie peame endalt küsima, kas see raha, mida me kulutame, aitab ka tegelikult inimest tööle? Kas see aitab leida ettevõttel töötajat? Ega me ei kuluta seda raha lihtsalt sellepärast, et see on eelarves olemas?

Nii et teie ei ole see töötukassa juht, kes oma eelarvet kokku pannes hakkab valitsusele märku andma, et nüüd tuleks töötuskindlustushüvitist tõsta?

Minu arvates ei oleks see mõistlik ettepanek, ma pigem loodan, et me pikemas perspektiivis saame mõelda sellele, et see panus võiks väiksem. Nii et ma kindlasti ei näe vajadust seda maksemäära tõsta. Selles süsteemis ju tegelikult raha on. Peame lihtsalt vaatama, kuidas süsteemi tõhusamaks teha ja paremini tööle panna.

Mis on need asjad, mis tõepoolest kulutavad ainult raha ja mille tulemusena tegelikult midagi paremaks ei muutu?

Ma ei usu, et meil oleks selliseid asju, mille puhul saab öelda, et me raiskame raha. Aga kindlasti on asju, mille puhul saab küsida, kas see on parim raha kasutus. Töötukassa ei suuda teha kõiki asju, ta peab tegelema inimestega, kes soovivad minna tööle, ja ettevõtetega, kes soovivad leida töötajaid. Kohalikel omavalitsustel on natuke teine roll, seal on ka sotsiaalhoolekandeteenused. Miks me peaks tegema mingit asja, millega tegeleb juba nagunii kohalik omavalitsus ja äkki tegeleb sellega hoopis paremini. Või kas me peame tegema mingit asja, millega tegeleb äkki haridusministeerium.

Osa inimesi võttis end seni töötuna arvele ka selle pärast, et saada ravikindlustust, nüüd kaob see võimalus ära?

See on tõesti näide, kuidas kasutati nii-öelda tagaust. Tagaukse kaudu ravikindlustuse saamine töötukassa abil on tõepoolest olemas. See oli pikalt motivatsioon, miks ennast töötuna arvele võtta. Ma arvan, et on tähtis, et me räägime asjadest ausalt. Kui meile on ühiskonnana oluline, et kõik saaksid ravikindlustuse, siis tegeleme sellega. Aga töötukassa ei peaks olema see koht, kus pakutakse ravikindlustust tagaukse kaudu.

Eks selliseid tagaukse kohti ole veel, näiteks ümbrikupalk. Me ju töötukassas teame ka seda, kuidas inimesed, kes on töötuna arvel, tulevad meie nõustajaga kohtuma otse tööplatsilt, neil on tööriided seljas, nii et nad käivad tööl. Seega neid jäneseid, kes tahavad bussis tasuta sõita, meil on, ja nendega tuleb tegelda.