OTSE POSTIMEHEST ⟩ Politseijuht: meil on juba olukordi, kus oleme kaotanud numbrituvastuskaamera keelu tõttu kuuma jälje

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev rääkis Postimehe otsesaates, et numbrituvastussüsteemi kasutamise pausile panek on kahe nädala jooksul juba tekitanud kurjategijate tabamisel probleeme. Nii näiteks pole võimalik kindlaks teha ühe kinni peetud narkolasti kogu teekonda.

Numbrituvastuskaamerate puhul on ajakirjanduses väidetud, nagu oleks tegu mingi politsei poolt loodud salajase jälgimissüsteemiga, millest keegi teadlik ei olnud. Endine peaminister Andrus Ansip aga kinnitas Postimehe saates «Mis meist saab?», et tema küll teadis, et selline süsteem on olemas.

Kui see süsteem loodi, siis ministrid, kes sel ajal ametis olid, ilmselt teadsid sellest, kuna see oli selline tavapärane politseitöö, millest neid teavitati. Nüüd ongi küsimus, et kui 15 aastat hiljem astub ametisse uus minister, kas siis võetakse kogu 30 aasta ajalugu läbi, käiakse järjest kõik need erinevad meetodid ja taktika läbi. Paraku seda ei tehta ja ilmselt pole see ka mõistlik, kuna tegemist on pika ajaga ja võib juhtuda, et ministri ametiajast isegi ei jätku, et seda kõike läbi käia.

Me ei ole seda süsteemi mitte kunagi salajas hoidnud. See on varem ka kohtudokumentidest läbi käinud.

Viisite läbi ka teenistusliku kontrolli, mis näitas, et süsteemi kasutatakse reeglite kohaselt.

Tegelikult me tõime välja ka selle, kuidas veelgi tagada kindlustunnet, et privaatsuse riive oleks võimalikult väike ja et ka võimalus nende andmete väärkasutamiseks oleks võimalikult väike.

Mida numbrituvastuskaamerad endast kujutavad, neil ilmselt pole silti juures, et olete kaamera vaateväljas?

Tegelikult on enamikul nendest kaameratest siiski selline silt juures ja ka seda me kontrolli käigus vaatasime. Tuvastasime ka selliseid kaameraid, kus silt võiks olla lähemal või kus üleüldse ei olnud silti. Praegu me juba aktiivselt tegeleme nende kaamerate märgistamisega, kus sildi paiknemine ei olnud piisav.

Kui me aga räägime sellest, mis kaamerad need on, siis tegemist on tavaliste avaliku ruumi kaameratega, millel on lihtsalt teistsugune funktsionaalsus. Nii et kui kusagil peaväljakul on kaamera, siis ta vaatab kogu väljakut ja fookus on kogu vaateulatuses ühetaoline. Ehk siis kõik asjad on täpselt ühesuguses fookuses. Numbrituvastuse kaamerate tarkvara aga fokusseerib kindlale objektile ja see kindel objekt on sõiduki number. Ehk siis tema fookus on ainult sõiduki numbrimärgil. Kaamera pildistab selle ja meie andmekogusse talletubki selle sõiduki registreerimisnumber, mis kaamerast mööda läks. See tähendab, et tegelikkuses ei ole selles süsteemis isikuandmeid.

Kontrollimine kinnitas, et nii nagu määrus ette näeb, kustutatakse need numbrid süsteemist hiljemalt kolme kuu möödudes. Praktikas toimub see tegelikult keskmiselt pooleteise kuuga. Juba kasvõi selle pärast, et andmemahud tulevad ette.

Milliste juhtumite uurimiseks vajab politsei neid andmeid, mis sealt saadakse?

Need on väga eriilmelised juhtumid, näiteks rasked kuriteod. Lapse vägistamisjuhtum sai lahendatud just tänu numbrituvastuskaamerate abile. Poeröövid, sellised kuriteod, kus on vaja kiiresti jõuda kuumadele jälgedele. Leedu autovaraste puhul saime tänu numbrituvastuskaameratele teada, kus kurjategijad liiguvad ja suutsime reageerida enne, kui auto Eestist lahkus.

Praegu te seda süsteemi kasutada ei saa?

Me ei ole saanud seda süsteemi kasutada juba kaks nädalat ja see teeb meie töö keerulisemaks. See teeb kuumadele jälgedele saamise keerulisemaks, samuti teeb see keerulisemaks reageerimise erinevatele sündmustele. Selle kahe nädala jooksul on olnud olukordi, kus oleksime saanud numbrituvastuskaameraid kasutades lahendada asja palju kiiremini. Õnneks nende juhtumite seas ühtegi traagilist juhtumit ei ole, kus me lõplikult hiljaks jäime, aga neid juhtumid on juba omajagu.

Kuna te numbrituvastuskaameraid praegu kasutada ei saa, siis mida te kasutate?

Toon ühe näite narkokaubitsejatest, kes Eestis tabati. Saime oma partneritelt väljastpoolt Eestist info selle kohta, et meie suunas on liikumas suur kogus narkootilisi aineid. Numbrituvastuskaamera abil oleksime saanud hakata tuvastama, kus see sõiduk liigub ja võimalikult kiiresti reageerida. Paraku tuli nüüd rakendada kõiki teisi erinevaid oskusi ja teadmisi. Lõpuks jäi see sõiduk lihtsalt patrullile nii-öelda näppude vahele. Pidasime selle kinni ja avastasime sealt suures koguses narkootilisi aineid. Küsimus on aga selles, mis meil vahepeal tähelepanuta jäi. Kus kohas need inimesed enne seda liikusid ja kas juba toimus ka mingite koguste üleandmine?

Nii et kõik see teeb meie töö palju keerulisemaks ja sellistel puhkudel võib juhtuda, et patrull ei märka sõidukit ja kuritegu jääbki avastamata. Meil ei ole piisavalt ressurssi, et hoida sellisteks juhtumiteks igal pool mõnda patrullpolitseinikku, selle asemel, et kasutada tehnoloogilisi lahendusi.

Kas enam ei piisa nendest seadusepügalatest, millele tuginedes see süsteem kunagi paika sai pandud?

Me oleme ju näinud selles avalikus arutelus, et on juriste, kes ütlevad, et sellest ei piisa. Tegelikult on ka õiguskantsler öelnud, et tänases õigusruumis sellest ei piisa. Oleme sellesama teenistusliku kontrolli käigus vaadanud neid õigusakte veelgi täpsemalt. Kui me võtame korrakaitseseaduse seletuskirja lahti, siis ka seal tegelikult on kirjutatud, et kuna ei ole võimalik ette näha nende kaamerate tuleviku kasutusviise, siis ei soovita seda nii-öelda kinni kirjutada. Eks see oli ka tegelikult tol hetkel korrakaitseseaduse vaates teadlik otsus, selle kaamerapildi kasutuse mittepiiramise asjus. See jäetigi piisavalt avatuks, et neid oleks võimalik tulevikus kasutada erinevatel viisidel. Seega kontrolli käigus midagi uut õigusaktide vaates ei tulnud. Tegelikult on see kaamerate kasutus käinud ka kohtutest läbi, kus neid tõendeid on hinnatud ja seni ei keegi vaidlustanud nende õiguslikke aluseid.

Ma saan aru, et viimase kümne aastaga on ühiskond edasi arenenud ja ootus privaatsusele on ilmselt hoopis teistsugune, kui see oli näiteks 10, 15 või 20 aastat tagasi. Ehk siis, kui hinnang on, et seda õigust on vaja täpsustada, siis on seda mõistlik teha. Meie oleme ju juhtinud korduvalt tähelepanu sellele, et kogu kaamerate tehnilise seirega seonduvat küsimustikku on vaja täpsustada, sealhulgas ka näiteks neid kaameraid, mida kasutavad politseinikud oma vormi küljes.

Kaamerate kasutamine on pausile pandud, aga mida me ootame, et seadusandja võtaks kogu selle temaatika uuesti ette?

Praegu on otsus tehtud sellisena, et sinnamaani, kuni ei tule täiendavat regulatsiooni, me süsteemi kasutada ei saa. Kuna see on aga politsei jaoks oluline tööriist, siis me loodame, et see ei jää kestma aastateks. Meie jaoks on oluline, et see regulatsioon tuleks võimalikult kiiresti. Pigem tuleks seda perioodi, kuni see tööriist meile uuesti kasutatavaks muutub, lugeda päevades või nädalates.