OTSE POSTIMEHEST ⟩ Politoloog: koalitsioonileppes on kõige üllatavam automaksu putitamine

Politoloog Tõnis Leht rääkis Postimehe otsesaates, et Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonileppes on kõige suuremaks üllatuseks muudatus automaksus. Põhjuseks ilmselt see, et automaks on ühiskonnas väga ebapopulaarne.

Mis selles pikalt tehtud Eesti 200 ja Reformierakonna koalitsioonilepingus üllatas?

Suuri üllatusi selles pikas dokumendis väga palju peidus ei olnud, mis on ka iseenesest mõistetav, kuna väike koalitsioon on nüüd ju töötanud paar kuud. Kaks kuud tagasi avaldati ju ka esmane mõne teema põhine alusleping, milles oli siiski olemas järjepidevus selle koos sotsidega tehtud koalitsioonilepinguga. Nii et põhimõtteliselt ikkagi paljuski jätkati tööd ja teemad, mis nüüd ära fikseeriti, on paljudele teada.

Üks rohkem tähelepanu köitnud ja mingit üllatust sisaldanud punkt on automaksu putitamine ja kohendamine. Automaks ju tekitas ühiskonnas palju rahulolematust, eriti maapiirkondades ja nüüd on püütud seda mõnevõrra leevendada. Eriti üllatav oli leevendus iga lapse pealt. Kui see läheb nagu plaanitud, et iga lapse pealt on automaks soodsam, siis on see küll selline laia rehaga tõmbamine. Äkki võiks kaaluda siiski täpsemat sihtimist.

Ka põhjuse selliseks muudatuseks andis tõesti pahameel, mis automaksuga kaasnes või pigem asjaolu, et see maks ei toogi nii palju raha sisse, kui loodeti?

Ma arvan, et kõige olulisem põhjus on siiski see, et maks on väga ebapopulaarne. Valitsuserakonnad aga peavad oma populaarsusele tõsiselt otsa vaatama. Kindlasti üritatakse selle muudatusega lahendada ka praktilisi probleeme, mis on suurematel peredel ja puuetega inimestel, aga ma loodan, et seal veel mõeldakse natukene põhjalikumalt, kuidas seda teha.

Automaksust tulenev poliitiline muutus on aga see, et raha soovitakse suunata teede korrashoidu ja ehitusse. Sellist otsest sidet pole eelarves juba mõnda aega nähtud.

Päris konkreetne otsus on ka kiirem tagasilubamine teise pensionisambasse ja kinnisvarapension.

Nendele teemale keskendus koalitsioonikõneluste käigus kõige rohkem Eesti 200. See oli üks neist teemadest, mida nad kõnelustel esile tõid. Väga põhimõttelisi suuri reforme ja muudatusi siiski kokku leppida ei suudetud. Eks neid tulebki ka korralikult läbi mõelda, aga põhimõtteliselt on siiski hakatud vähehaaval tagasi keerama või kohendama seda teise samba vabakslaskmise reformi tagajärgedega seonduvat. See on iseenesest mõistlik lähenemine, et lubada teisest sambast lahkunutel kümne aasta asemel viie aasta jooksul tagasi tulla.

Kinnisvarapensionist on aastate jooksul palju räägitud ja nüüd on see uuesti analüüsi objektina laual. Loodetavasti jõutakse ka mingi sisuni.

Palgatõuse puudutavaid konkreetseid kokkuleppeid selles koalitsioonilepingus aga pole?

Kindlasti teeb see koalitsioonipartnerite elu hetkel vabamaks. Riigi rahandust silmas pidades võetakse eelarvelisi kohustusi ja tehakse kokkuleppeid siiski ettevaatlikult ning konkreetsed otsused tulevad eelarvekõneluste käigus. See aga tähendab, et päris suur osa kuludega seotud plaanidest tuleb alles eelarve tegemise ajal lõplikult fikseerida. Nii et mingi osa koalitsioonikõnelustest tuleks siis nagu uuesti pidada. See puudutab ka palgalubadusi.

Meenutan, et varasemalt on neid palgatõusulubadusi antud tavaliselt julgemalt. Seekord lubati tõsta ka kultuuritöötajate palka, aga see on samuti klausliga, et kõik selgub eelarvekõneluste käigus. Kindlalt on palgatõusu lubatud kaitseväes, aga kõik ülejäänud valdkonnad on sellise ebamäärase ootuses.

Asi mida samuti ei oleks oodanud, on hooldereformi tagasipööramine ehk siis omavalitsustelt võetakse kohustus, tagada keskmise pensioni eest koht hoolekodus.

See on kindlasti üks asi, mis saab tugevat kriitikat vasakpoolsematelt erakondadelt. Sotsid on seda teemat juba jõuliselt rünnanud ja kindlasti järgib sama lähenemist ka Keskerakond. Kuidas see nüüd reaalselt ellu viiakse, eks seda saame näha. Selge on aga see, et finantskoormus ei ole ainult halduskoormuse küsimus, nagu ta seal kohalike omavalitsuste jaoks sõnastatud oli. Igal juhul saab olema poliitiliselt väga rünnatav teema.

Üks argument, miks seda koalitsioonilepingut nii kaua tehti, oli see, et tahetakse teha põhjalikum dokument, mille kokkupanemisse kaasataks ka rohkem inimesi. Kas see koalitsioonilepe on põhjalikum?

See dokument on võib-olla tavapärase koalitsioonilepinguga võrreldes natuke erinev, see on hübriid kahest erinevast lähenemisest või dokumendist. Tavapärane koalitsioonileping on mõnevõrra lühem ja see on siiski eeskätt erakonna juhtide poolt läbi räägitud. Selle pinnalt koostatakse siis juba ametnike osalemisel valitsuse tegevuskava või tööplaan. Sellisel juhul kasutatakse juba nii ametkondlikus tegevuses olemasolevaid kui mõningaid juurde leiutatud tegevusi. Antud juhul on toimunud nende kahe kokkupanek - tavapärane poliitiline koalitsioonilepe ja valitsuse tegevuskava koostamine käis justkui samal ajal, nii et ongi tehtud selline segu. Eks ta natuke rohkem meenutabki ametkondlikku tehnokraatlikku valitsuse tegevuskava, kus on enam-vähem kõik kirjas, mida tehakse.

Kui võtta näiteks tervishoid, siis kõik ju teavad, et see valdkond vajab raha juurde, kas koalitsioonilepingus on vastus küsimusele, kust see raha tuleb?

Kui alustada natuke kaugemalt, siis see läbirääkimiste protsess käis ju nii, et püüti võimalikult palju kaasata huvigruppe ja eksperte. Erinevate valdkondade ametnikud olid kohe laua taga. See sõltus juhtivast ministrist ja koalitsioonipartneri juhtkõnelejast, kuidas ja kui põhjalikult seda tehti ja kui sisuliselt arvestati ettepanekutega. Kas seda tehti formaalselt, nii et oligi ainult üks koosolek, kus lubati, et võtame teie ettepanekud arvesse, aga hiljem loevad osalejad koalitsioonilepingut ja näevad, et midagi pole arvesse võetud. Eks see tegelikult ongi keeruline. Kui huvigrupid tulevad kokku, siis võivadki nende huvid olla väga erinevad.

Tervishoius on sama moodi, ka seal on huvigruppidel väga erinevad arusaamad ja eks see peegeldab ka siis seda koalitsioonilepingu tervise osa, kus midagi väga konkreetset liiga palju ei ole. Mis aga puudutab tervishoiu rahapuuduse lahendamist, siis selle koha peal on plaan taaskord teha analüüs. Ka eelmises ja üleeelmises koalitsioonileppes on need analüüsilubadused alati sees olnud. On ka räägitud võimalusest kaasata senisest rohkem eraraha ja selles koalitsiooni koosseisus on see võimalus suurem võrreldes sellega, kui koalitsioonis oldi koos sotsidega. Iseasi, kas pooleteise aasta jooksul ka analüüsist kaugemale jõutakse.

Lauri Läänemets on juba kritiseerinud, et tervishoiusüsteemi solidaarsuse põhimõte lammutatakse ära

Tõenäoliselt ei jõutab süsteemi nii põhjalikult muutuvaid otsuseid teha ja poliitilist tahet selleks ka ei ole. Minister Joller on ju korduvalt rõhutanud, et solidaarne tervishoiusüsteem peab siiski alles jääma. Teiselt on siiski mingisugune uks avatud, aga ma ei usu, et sealt väga kaugele jõutakse minna.