SÕJASTUUDIO ⟩ Kalev Stoicescu: me ei täpselt, mis plaanid venelastel Soome piiri ääres on

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu (Eesti 200) rääkis Postimehe «Sõjastuudios,» et satelliidipildid küll näitavad, et venelased teevad Soome piiri ääres mingeid asju, aga nende täpsemad plaanid pole välja lekkinud. Tema hinnangul võib olukord muutuda ohtlikuks siis, kui venelastel tekib võimalus hakata oma üksusi Ukrainast ära tooma. 

Juba nädalapäevad kirjutatakse erinevates väljaannetes sellest, venelased on hakanud koondama Soome piiri äärde täiendavaid vägesid. Mis seal toimub ja kas see on ohuks ka meile?

Loomulikult tahab Venemaa mitte ainult taastada, vaid koguni kasvatada oma sõjalist seisundit ja kohalolekut, mis tal oli veel enne täiemahulise agressiooni algust Ukraina vastu, meie piiride taga ja ka Soome piiri taga oli. Ehk siis Venemaa poolt vaadatuna kogu seda võimsust, mis oli nii öelda läänefrondil. Selles ei ole mitte midagi uut. Venelased on ju korduvalt deklareerinud, et nende ambitsioon on seda taset koguni kahekordistada.

On tõepoolest olemas satelliidipildid sellest, et venelased teevad Soome piiri ääres mingeid asju, et seal on mingid telgid, aga me ei peaks siiski olukorda üle dramatiseerima. Loomulikult me jälgime seda tegevust koos liitlastega. Ohtlikuks võib see olukord muutuda siis, kui Venemaal on võimalus hakata vägesid Ukrainast ära tooma, neid ümber paigutama ning uusi üksuseid formeerima.

New York Times on tõepoolest analüüsinud satelliidifotosid, mis näitavad telke, kuhu on ilmselt paigutatud täiendavalt piirkonda toodud sõdurid ja see koht ainult 130 kilomeetri kaugusel Eesti piirist.

Tegelikult on venelased ju kõik need kolm aastat, mis see agressioon on kestnud, sinna sõjatehnikat koondanud ja pärast viinud selle Ukrainasse. Me ei tea täpselt, mis plaanid neil on. Need ei ole kuidagi välja lekkinud. Mis puudutab sõdureid, kes sinna on toodud, siis ilmselt on venelastel viimasel ajal värbamine kasvanud ja need sõdurid võidakse vabalt ka Ukrainasse viia.

Kas sellega võiks seletada ka seda taristu ehitust?

Ma imestan, et neil selleks ressursse jätkub, lisaks sellele, mida nad kõik peavad panema sellesse sõtta. Ju on neil siis nii palju raha kaitsesektorisse juurde tulnud, et see võimaldab ka teatud taristut parendada. Selles mõttes on see normaalne pidev tegevus, kuna Venemaa majandus ongi läinud täielikult üle sõjarežiimile. Nad sisuliselt ju tapavad oma mittesõjalist ehk tsiviilmajandust.

Nädala algul pidasid Venemaa ja USA presidendid telefonivestluse, aga lähemale vaherahule see telefonikõne ilmselt ei viinud?

Eks nii olegi. Igaüks mängib siin oma mängu. Oluline moment kogu selle mängu juures on see, et me ei näe president Donald Trumpi poolt mitte mingisugust kavatsust ka päriselt Putinile survet avaldada. Isegi sõnades ei ole me ju kunagi kuulnud Trumpi poolt Putini aadressil mitte mingisugust kriitikat. Nagu näha, siis igasugused telefonikõned ja kohtumised ning rääkimised ei aita. Tuleb ka päriselt võtta vastu meetmed, mis oleksid Venemaa jaoks väga valusad ja motiveeriksid teda minema rahu suunas. Ma kahtlen, et Trump seda üldse kunagi teeb. Ilmselt on olemas mingid kindlad põhjused, miks ta ei survesta Putinit. Putin teab seda ja mängib oma mängu.

Venemaa ei ole absoluutselt huvitatud 30-päevasest vaherahust, et saaks normaalsetes tingimustes läbirääkimisi pidada. Kuidas saab üldse ette kujutada, et venelased, ukrainlased ja võib-olla ka ameeriklased istuvad ühe laua taga ja räägivad rahust ning samal ajal tapavad venelased Ukrainas tsiviilelanikkonda. See on ebareaalne. Jah, muidugi on ka varem ajaloos peetud läbirääkimisi nii, et läbirääkivad pooled tapavad teineteist edasi, aga praegustes tingimustes ei ole see enam tõsiseltvõetav.

Trump on juba niigi lubanud Putinile üleliia palju. Ta on lubanud Putinile, et Ukraina ei saa NATOsse ja et Ukraina peab loovutama oma territooriume Venemaale. Paraku on Venemaa jaoks seda ikka liiga vähe. Venemaa tahaks saada palju rohkem.

Sel nädalal käis Putin Kurski oblastis, kas selle mõte oli näidata venelastele, et Kursk on Venemaa käes?

Igatahes ütlevad ukrainlased, et sõjategevus Kurski oblasti pinnal ei ole veel lõppenud. Ukrainlased võib-olla okupeerivad seal küll veel väga väikest territooriumi, aga Ukraina väed pole sealt päriselt välja surutud. Samas tuleb meeles pidada, et Putini üks eeltingimus läbirääkimisteks on see, et Venemaa oleks vabastatud. Ta ei taha pidada läbirääkimisi nii, et tema küll okupeerib kuni 20 protsenti Ukrainast, aga Ukraina okupeerib kasvõi 0,1 protsenti Venemaa territooriumist.