OTSE POSTIMEHEST ⟩ Päästeameti peadirektor: meil pole raha ei ohuteavituse edasiarendamiseks ega inimeste evakueerimiseks

Päästeameti peadirektori Margo Klaose sõnul on meil elanike kaitsmiseks tehtud vaid üksikuid rahasüste, mistõttu ei saa edasi arendada ohuteavitust ning raha pole ka varjumise ega evakuatsiooni korraldamiseks.

Klaos loodab, et tulevikus on Eestis piisavalt tihe sireenivõrgustik.

Eelmisel nädalal käivitati Eestis esimest korda ohuteavituse süsteem, kuidas meil läks?

Meil olid sellele testimisele väga suured ootused ja koos Eesti inimestega oleme ka meie ikkagi üpris pettunud, et see ei läinud kaugeltki nii hästi, kui me tahtsime. Saime teada päris palju nõrku kohti, mis selles süsteemis veel on. Nüüd üritame nii kiiresti kui vähegi võimalik need asjad korda teha, et tulla varsti välja korras süsteemiga.

Üks asi on see, et kõik sireenid ei käivitunud, teine asi aga, et neid on ikkagi väga vähestes kohtades.

Kahtlemata on praegu Eestis sireene veel väga vähestes kohtades. Selle testimise üks eesmärke oligi saada aru, kas need 22 linna, mida oleme juba sireenidega varustanud, paiknevad piisava tihedusega. Kuigi meil oli ette valmistatud ka helitugevuse mõõtmise meeskond, siis paraku seda tulemust me teada ei saanud, nii et peagi tuleb kõike uuesti testida. Oleme praegu jõudnud sireenide paigaldamisel esimese etapini.

Miks neid kohti, kus sireenid asuvad, on ainult 22?

Esimene etapp on väga otseselt seotud eelarvega. Saime kolm aastat tagasi raha vaid selleks, et katta ära needsamad 22 linna. Oleme taotlenud [raha] ka järgmiseks perioodiks, aga praegu selleks veel rahastust ei ole. Nii et me isegi ei tea, kas see võrk läheb tihedamaks või mitte. Loodame siiski, et saame oma inimeste hoiatamiseks piisavalt hea ja tiheda sireenivõrgu, et need, kes on ohu ajal väljas, kindlasti neid sireeni kuuleksid.

Meil tõsteti ju riigikaitse vajadust silmas pidades makse, aga tundub, et elanikkonnakaitsesse see ei jõua – mis meil rahapuuduse tõttu tegemata jääb?

Kui vaatame, kuidas ja mille jaoks oleme viimase kolme aasta jooksul eelarve[st raha] saanud, siis vahetult pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas tuli päästeametile ja ka laiemalt nendesse valdkondadesse, mis elanikkonnakaitsega tegelevad, ühekordne, aga käivitamiseks täiesti arvestatav rahasumma, millega oli võimalik kriisivalmidust tõsta.

Paraku oleme ilmselt Euroopas ainuke riik, kellel jätkuvalt ei ole elanikkonnakaitse õiguslikult lahendatud ega kellegi ülesandeks pandud.

Paraku oleme ilmselt Euroopas ainuke riik, kellel jätkuvalt ei ole elanikkonnakaitse õiguslikult lahendatud ega kellegi ülesandeks pandud. Selle asemel pannakse ühekordsete eelarvesüstidega eri asutustele mingeid ülesandeid. Kahjuks ei ole nende aastate jooksul ei varjumise, evakuatsiooni ega ka ohuteavituse edasiseks arenguks lisa[raha] veel leitud.

Kas meil on olemas inimeste evakueerimise plaanid juhuks, kui vaenlased tungivad Eesti territooriumile?

Oleme ette valmistanud evakuatsiooniplaanid ja neid juba mitmel õppusel ka läbi mänginud. Seda on mõneti keeruline teha, kuna vabatahtlikke, kes on valmis meiega koos selles osalema, on raske leida. Me küll teame, kuhu inimesi sellisel juhul evakueerida, aga see kõik ei ole veel ressurssidega kaetud. Samas teame, kuidas seda teha, ja mingi hulga inimeste evakueerimisega saame ka hakkama. Paraku mitte veel sellega, et evakueerida suur hulk inimesi ja anda neile peavarju.

Olete korduvalt nimetanud, mida veel elanikkonna kaitseks teha oleks vaja, aga milleks raha ei ole. Kui palju te vajate, et teha ära kõige kriitilisemad asjad elanike kaitsmisel?

See suurusjärk oleks mõne aasta jooksul mõnisada miljonit. Just nii palju oleks vaja selleks, et liikuda samas rütmis kaitseväe sõjalise riigikaitse arenguga. Nii et mõned sajad miljonid eurod on need, mis on vajalik väga kiiresti sellesse valdkonda sisse panna.

See tundub ikka imelik, et kui me oleme andnud kaitseväele nii palju raha, siis inimeste kaitsmiseks raha ei leia?

Loodan, et sellised [summad] leitakse.