OTSE POSTIMEHEST ⟩ Karl Sander Kase: kui saame sobiva peaministri, ehitame valmis ka Tallinna haigla

Tallinna abilinnapea Karl Sander Kase (Isamaa) rääkis Postimehe otsesaates, et linnavalitsus jätkab Tallinna haigla projekteerimisega, et siis, kui riik saab sobiva peaministri, saaks ehitusega alata. Tallinna haiglate juriidilise ühendamisega tahetakse valmis saada aasta lõpuks.

Aastal 2015 käis Edgar Savisaar välja idee, ühendada Tallinna haiglad ja ehitada Lasnamäele uus haiglahoone. Tänased Tallinna poliitikud on hakanud seda ideed ellu viima, miks just nüüd, kui valimisteni on jäänud ainult viis kuud?

Meil on juba üheksakümnendate lõpust tegelikult rootslaste poolt ettepanek ja analüüs, et kõik Tallinnas haiglad tuleks liita. Nii et need asjad ei ole uued, aga keegi peab need ära tegema ja tänasel linnavalitsusel on see tahe olemas.

Mis selle paremaks läheb, kas inimesed pääsevad kiiremini arsti juurde?

Üks on nii öelda suur pilt. Kui meil on need asutused koos, siis neil on samad IT-süsteemid, samad finantssüsteemid ja samad haldussüsteemid. See toob teatava kulude kokkuhoiu, mida on võimalik kasutada patsientidele parema ravi pakkumiseks. See, miks Tallinna kiirabi on haiglatest eraldi, on pigem ajalooline pärand. On loogiline, et kiirabi tegutseb koos haiglatega. See, et see ravi kompetents on ühes keskuses, tähendab patsiendi jaoks suuremat võitu ja paremat ravikvaliteeti.

Kas te jõuate selle juriidilise ühendamise veel selle linnavalitsuse ajal ära teha?

Ajagraafik on selline, et linnavalitsuse istungile jõuavad vastavad määrused ja eelnõud mai lõpus. 12. juunil on volikogu kevadistungjärgu viimane istung ja siis arutab seda volikogu. Loodame, et volikogu ettepanekut toetab. Sealt edasi on meil olemas õiguslik alus, et hakata seda uut aktsiaseltsi moodustama. Eesmärgiks on selle kalendriaasta sees kõik need juriidilised sammud ära teha, siis saab hakata järgmisest aastast teenuseid ja muid asju üle vaatama.

Miks seda kõike juba varem ei tehtud?

See on paljuski eelmiste linnavalitsuste suutmatus. Kui me räägime uue meditsiinilinnaku ehitamisest, siis hinnasilt oli seal alguses suurusjärgus 300 miljonit eurot, siis 500 miljonit eurot ja täna me räägime juba miljardist. Kuna varasemad valitsused nii linna kui ka riigi tasandil pole suutnud teha õigel ajal vajalikke otsuseid, on tehtud Tallinna maksumaksjale tohutu rahaline kahju.

Samuti ka juriidilise liitmiste puhul. Kui me suudame seal sünergia tekitada, tekib parem ravikvaliteet ning sellest võidavad kõik, siis mina ei mõista, miks seda sammu varem ette ei võetud.

Tegelikult soovib Tallinn, et selle uue ühendhaiglaga liituks ka PERH?

Oleme riigiga sel teemal augustikuust kõnelusi pidanud. Olen kuulnud valitsuse liikmete arvamusi, et see oleks õige samm. Nii et ma ei saa aru, miks see siis teatud valdkonna inimestele ei meeldi.

Tingimus oli, et kui meil tekib ühendhaigla, kus on riigi ja linna osalus vahekorras 60 protsenti ja 40 protsenti, siis on ka võrdsed kohustused. Samas puudub selleks praegu poliitiline. Eriti kui kui vaadata valitsusliikmete kommentaare, mis räägivad ainult betoonist ja kellust, mitte ravi kvaliteedist ja olemasolevate haiglate taristu olukorrast, mis on väga kehv.

Kui te uut haiglat ei ehita, siis tõenäoliselt peaks see ühendhaigla hakkama kohe investeerima nii Ida- kui Lääne-Tallinna keskhaiglasse, sest nende olukord on ju hoopis kehvem kui näiteks PERH-i olukord?

Me oleme riigi eest selle kodutöö ära teinud. Tallinna linnale kuuluvad haiglad lõid numbrid kokku ja arvutasid välja, kui palju see kõik maksma läheks. Kui me tahame viia tänase Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla ja lastehaigla vastavusse kaasaegsete nõuetega, siis on kulu 700 miljonit eurot. See on peaaegu sama kallis, kui uue meditsiinilinnaku rajamine. Ainuke mure on see, et konstruktsioonid on viiekümne aasta vanused ja seal pole head ruumiplaneeringut.

Nii et täna te ei tea, kas riik tahaks ühendada ka PERH-i Tallinna haiglatega ja mis saab uue haigla ehitamisest?

Ei tea, aga ega Tallinn ole pidur. Vastupidi, Tallinna on vedur ja me ootame, et ühel hetkel saaksid ka riigi tasandi poliitikud aru, et see on vajalik ja hüppaksid sellele rongile. Meie jätkame uue linnaku projekteerimisega, sest kui me seda ei tee, siis see protsess venib jällegi viis kuni seitse aastat, ega liigu edasi. Me teeme omalt poolt nii palju kui võimalik ära ja siis jääme ootama seda sobivat olukorda, kus meil on peaminister või valdkonna minister, kes päriselt leiab, et need küsimused on prioriteetsed.

Kas ühendhaigla juhi leidmiseks korraldatakse konkurss?

Kui me loome uue haigla, siis esialgu jätkavad praegused haiglad tütarettevõtetena, nii et alles jäävad ka nende juhtkonnad. Sinna peale tekib uus nii-öelda katuskonsortsium, kes hakkab järgnevatel aastatel protsessi üle vaatama. Ma arvan, et uue haigla juhi leidmiseks on mõistlik korraldada avalik konkurss. Eeldan, et nii mastaapne projekt pakub huvi väga paljudele valdkonna inimestele, nii et sinna on oodatud kandideerima kõik, kes vähegi soovivad.

Mis võib halvasti minna, kindlasti on teil laual korralikud analüüsid, kus on kirjas ka riskikohad?

Ma arvan, et valdavalt on need seotud inimestega. See puudutab 4000 inimest ja suurim risk ongi inimfaktor. Me peame olema nende inimeste jaoks olemas, keda see muudatus mõjutab. Meil on ju arste ja õdesid, kes töötavad praegu mitmes haiglas ja on küsimus, kuidas see neid mõjutab. Aga kuna alguses jätkavad selle moodustatava nii öelda keha all ka tütarettevõtted, siis esialgu ei muutu töölepingulistes suhetes midagi.