OTSE POSTIMEHEST ⟩ Kristina Kallas: Eesti riik ei saa toimida üksnes laskemoonaladude peal

Eesti 200 esimehe, haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul saab koalitsioonileping valmis ilmselt nädala pärast.

Peaminister lubas koalitsioonilepingut juba mai alguseks, nüüd on selge, et enne kuu lõppu see ei valmi, miks selle lepingu tegemine nii palju aega võtab?

Peaminister oli natuke liiga optimistlik, meie ütlesime algusest peale, et selle tegemiseks läheb kaks kuud. Tavaliselt on Eestis tehtud koalitsioonilepingud kolme või nelja nädalaga ja alati on need olnud ebakvaliteetsed. Kuina kogu Eesti elu kolme nädalaga läbi tormates pole võimalik teha häid otsuseid, on tulnud koalitsioonilepingud enamasti ümber teha ja kokkuleppeid muuta. Järgmise nädala alguseks on tõenäoliselt see koalitsioonileping meil koos.

Millised on need rasked punktid, milles täna veel kokkulepet pole?

Ma ei ütleks, et meil on mingid rasked punktid, sest fundamentaalseid maailmavaatelisi erinevusi arusaamistes meil ei ole. Meil on natuke erinev nägemus sellest, kui pika aja peale me ette vaatame. Eesti 200 on tulnud poliitikasse eesmärgiga, et asju lepitakse kokku pikema vaatega.

Olete juba suutnud üllatada avalikkust ebameeldivalt sellega, et 1. juulist kehtima hakkav käibemaksu tõus, ei kestagi ainult mõned aastad, nagu lubati, vaid see jääb alatiseks.

Kui me tegime valitsuskabinetis otsuse, et hoiame kaitsekuulud püsivalt viie protsendi juures SKTst, mis on vajalik selleks, et Eesti kaitsevõime oleks tagatud, siis me ei saa sellest ju 2028. aastal seetõttu loobuda, et käibemaks langeb. Selleks, et tagada seda kaitsekulude viie protsendi võimekust ka edaspidi, peame hoidma käibemaksumäära 24 protsendi juures.

Niipea kui see sõda läbi saab ja niipea kui suudetakse tegelikult tagada Euroopas rahu ja Eesti riiklikule iseseisvusele ei ole enam ohtu, saame tagasi tulla käibemaksu langetamise juurde. Sel juhul meil enam ei ole vaja teha kaitsevõimesse sellisel mahul investeeringuid.

See sõda Euroopas tingib täna selle, et me peame teatud perioodi jooksul tagama Eesti riigile tulud, millega suudaksime oma riiki kaitsta. Praegu on selge, et see periood on pikem kui 2028. aastani.

Kui kindel on, et sellest viie protsendi tasemest ei saa ühel hetkel näiteks kuus või seitse protsenti?

See ei ole välistatud, sest lõpuks on eesmärk ikkagi kaitsevõime ja ega siis protsent ei sõdi. Eesti kaitsevõimet tuleb meil hoida sõltuvalt sellest, kuidas on rahvusvaheline olukord. Praegu on rahukõnelused küll justkui algamas, aga see kõik on nii meeletult ebakindel.

Kas teie enda valdkonnas on päris kindel see, et tasuta kõrgharidus jääb?

Jah, kõrgharidus jääb kõigile inimestele tasuta, korduvõppijatelt on ülikoolidel õigus tasu nõuda. Samas tundub mulle, et oleme selles kõrghariduse debatis vajunud valesse kohta. Tasuta või tasuline kõrgharidus ei määra ära, mis on kõrghariduse kvaliteet. Absoluutne prioriteet ei ole mitte tasuta või tasuline haridus, vaid see, et Eesti ülikoolides on võimalik saada maailma tipptasemel kõrgharidust. Kui me seda ei suuda garanteerida, siis lähevad meie kõige andekamad noored välismaale õppima.

Koalitsiooniläbirääkimistel oleme kokku leppinud, et suurendame 2035. aastaks doktoriõppe kohtade arvu 500ni. Praegu on riiklik tellimus 300 doktoranti ja seda on liiga vähe. See 300 on küll piisav selleks, et ülikoolid suudaksid iseenda järelkasvu tagada, aga ka majandus vajab palju kõrgema kvalifikatsiooniga inimesi kui bakalaureusekraad või isegi magistrikraad. 

Mis saab tervishoiu rahastamisest? Praegu on tervisekassa puudujääk 200 miljonit, samuti on teada, et sotsiaalkindlustusameti IT-süsteem on selline, et võib juhtuda, et see enam järgmist pensionipäeva vastu ei pea?

Seda on väga põhjalikult arutatud. Sama pole summa, mis meil tervise valdkonna rahastamiseks läheb, sugugi väike. Pigem on küsimus, et kuhu see raha suunatakse.  Esmatasandi meditsiini puhul on hästi oluline ka digitaalse võimekuse arendamine, kus sa võtad ikkagi appi tehnoloogia, et leevendada arstide koormust.

Kui rääkida sotsiaalkindlustuse infosüsteemide puudujäägist töökindluse tagamisel, siis see on kriitiline. See taristu on meil küll 20 aasta jooksul üles ehitatud, aga sinna ei ole viimase 6–7 aasta jooksul piisavalt investeeritud. Nii et meil ei ole tegelikult tagatud kriitilise taristu töökindlust. Koalitsiooniläbirääkimiste üks olulisemaid teemasid ongi, kuidas me tagame oma digiriigi töökindluse. Eesti on ju ainuke riik maailmas, kus 100 protsenti avalikke teenuseid toimib digisüsteemide pinnal. Kujutage ette, mis saab, kui me ei investeeri sinna piisavalt. Siis kukub see kõik kokku. Nii et sinna investeerimine on täpselt sama oluline kui investeeringud riigikaitsesse.

Sõda on kestnud üle kolme aasta, aga meil on üks näidisvarjend ning alles esimest korda testiti häiresüsteemi, kas me siiski ei peaks elanikkonna kaitsesse rohkem panustama?

Pikki aastaid ei pööranud me sellele tähelepanu, kuna elasime õndsas rahuteadmises. Kolme aasta jooksul on toimunud siiski väga suured muutused. Laiapindne julgeolek ei ole ju mitte ainult sõjaline julgeolek, vaid ka sisejulgeolek. Oleme eraldanud selleks 200 miljoni ulatuses investeeringute raha ja neljapäeval on valitsuse istungil ka hädaolukorra seadus, mis näeb ette varjumispaikade ehitamise kohustuse.

Kas koalitsioonilepingusse läheb selgesõnaliselt kirja ka õpetajate, päästjate ja politseinike palgatõus?

Me ei saa täna konkreetse protsendina palgatõusu koalitsioonilepingusse kirjutada, kuna see sõltub väga tugevasti sellest, mis toimub majanduses. Suvine majandusprognoos, mis tuleb augusti lõpus, on see, mille alusel saame 2026. aasta riigieelarve otsuseid teha. Me saame aru, et palgad on inflatsioonist maha jäänud, eriti avaliku sektori palgad. Ma pean silmas siin peamiselt õpetajaid, päästjaid, tervishoiutöötajaid ja kultuuritöötajaid. See tähendab, et mingil hetkel hakkavad inimesed nendest ametitest lahkuma. Me saame aru, et Eesti riik ei saa toimida üksnes laskemoonaladude peal. Ka õpetajad, päästjad ja kultuuritöötajad peavad töötama, et Eesti riik püsiks.

Laual ka topeltkodakondsuse lubamise teema?

Selle võiks nüüd küll ära muuta, välismaal sündivate Eesti kodanike lapsed peaksid Eesti kodakondsusest loobuma. See vastuolu põhiseaduse ja kodakondsusseaduse vahel tuleks ära muuta. See kehtib ainult Euroopa Liidu liikmesriikide ja NATO liikmesriikide kohta – näiteks Norra, Ameerika Ühendriigid ja Kanada topeltkodanikud. Et eestlastel, kes elavad Kanadas, Norras ja Ameerika Ühendriikides, oleks õigus säilitada Eesti kodakondsus.

Mis saab teise pensionisambaga taasliitumisest?

See on olnud üks suuremaid arutelusid koalitsiooniläbirääkimistel, kuna Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkus on ära lõhutud. See, mida Isamaa erakond tegi kolm aastat tagasi, oli Eesti tuleviku suhtes kuritegelik. Eesti pensionisüsteem on katki. Me oleme koalitsiooniläbirääkimistel väga pikalt pensioniteemat arutanud. Me peame taastama kolmest sambast koosneva pensionisüsteemi. Millisel moel me teise samba taastame, on veel jätkuvalt üks nendest lahtistest otstest, mis meil on vaja kokku leppida.

Kas kõik kärped on tänaseks tehtud?

Mina küll ei näe, kust me veel kärpida võiksime. Ministeeriumid on tõmmatud ikkagi väga puhtaks. See kokkuhoid, millest Isamaa räägib, tähendaks teise samba lõplikku lammutamist, aga see oleks järjekordne kuritegu Eesti riigi tuleviku suhtes.