SÕJASTUUDIO ⟩ Riho Terras: Trumpi rahuvahendus võib lõppeda juba sellel nädalal

Endine kaitseväe juhataja ja europarlamendi saadiku Riho Terras (Isamaa) rääkis Postimehe «Sõjastuudios, et ameeriklased võivad oma rahuvahenduse lõpetada juba sel nädalal. Tema sõnul soovib USA ennast tõenäoliselt üha rohkem ka Euroopast välja tõmmata. 

Kuidas suhtuda USA presidendi viimasesse väljaütlemisse, et Ukraina on nõus Krimmist loobuma?

Ameerika Ühendriikide presidendi väljaütlemisi tuleb võtta teatud koefitsendiga. Me oleme kuulnud väga paljusid tema väljaütlemisi ja kõik ei ole alati nii, nagu ta on öelnud. Aga fakt on see, et Zelenskõi kohtus Trumpiga Vatikanis. Minu arvates oli positiivne, et selline kohtumine toimus silmast silma ja ilma ühegi nõuniku juuresviibimiseta. Pärast kohtumist oli selgelt tunda, et Zelenskõi sai mõned oma mõtted Trumpile esitada. Palju Trump neist arvesse võtab, on teine küsimus. Ma ei kujuta ette seda, et Zelenskõi ütles Trumpile, et ta on nõus Krimmist loobuma. Nii et Trumpi väljaütlemine, et temale tundub, et Zelenskõi loobub Krimmist, on minu arvates vale.

Selleks, et ennast rahukõnelustest välja tõmmata, vajavad ameeriklased süüdlast ja ettekäänet. Ettekääne võiks olla selline, et kui Zelenskõi ei taha Krimmi ära anda, siis saab öelda, et tehke ise, meil on maailmas teisi muresid.

Kui ühtne on Euroopas nägemus sellest, mis võiks Ukraina rahuleppest saada ja millistel tingimustel võiks see tulla ning kui paljud mõtlevad ka Euroopas, et Krimmi võiks ära anda?

Räägitakse küll, et Euroopa on Ukraina tagala ja vaid Ukraina otsustab, kuidas edasi, aga teod seda tegelikult ei näita seda. Väga paljudel Euroopa riikide kodanikel on tunne, et jube hea oleks, kui see sõda ükskõik kuidas läbi saaks. Ma saan sellest aru, see ei ole mingi Euroopa eripära. Ka Eestis on arvamusliidreid, kes ütlevad, et kuulge, Venemaa poolt ole meil midagi karta ja las see sõda parem lõpeb ära. Las Trump lõpetab selle sõja ära ja las Krimm läheb venelastele.

Näiteks Saksamaa mingisugused piirkonnad survestavad loodavat valitsust energeetikaküsimustes, et saaks taas Venemaaga koostööd teha. Selleks piisab ka lahingutegevuse lõpetamisest praegusel rindejoonel. Siis saab öelda, et kuulge, sõda ei käi enam, hakkame kõike uuesti pihta.

Nii et see on igapäevane raske töö, seletada Euroopa kodanikele, et kui Ukraina kaotab, siis Venemaa võidab, siis on 40 miljonit väga kurja ja pettunud ukrainlast meie piiride lähedal. Siis läheb väga suur osa Ukraina loodusvaradest Venemaa kätte ja pole mingit põhjust arvata, et Venemaa loobub Putini poolt seatud eesmärgist, taastada Euroopa julgeolekustruktuur sellisena, nagu see oli 90-ndate alguses.

Rahulepe peaks andma Ukrainale mingisuguse julgeolekutagatise ja juba on selge, et selleks ei ole NATO-sse kuulumine, aga mis see siis on?

Üks teema, mis mulle väga ebameeldivalt kõlab, on mingisuguse rahuvalveüksuse loomine Ukraina territooriumil. Teades, kui palju on Euroopal võimet, siis paraku need numbrid, millest me selles kontekstis räägime, ei anna küll mitte mingisugust julgeolekugarantiid, kui seal ei ole Ameerika Ühendriike kambas. Tegelikult on kõige parem julgeolekugarantii Ukraina praegusele territooriumile Ukraina armee, kes on seda julgeolekut seal kaitsnud juba praktiliselt üksteist aastat. Loomulikult on neil raske, aga see on pea ühe miljoni inimesega armee, mis seda igapäevaselt teeb. Mismoodi need 30 tuhat või 50 tuhat erinevas vormis sõdurid seal rahu tagavad, seda ma endale küll ette ei kujuta.

Olen 2022. aasta kevadest peale rääkinud ja selleks ka koos kolleegidega avaliku kirja kirjutanud, et õhuruum tuleb võtta kontrolli alla. Seda suudaksid Euroopa riigid juba praegu teha, kui nad tahaksid. Selleks ei pea olema kohal Ukraina territooriumil, seda saab teha ka väljaspoolt. Saab tagada Ukraina õhuruumi kontroll ja lõpetada ära venelaste rünnakud Ukraina tsiviilstruktuuride vastu.

Minu üldine tunnetus on see, et Ameerika Ühendriigid soovivad ennast Euroopast niimoodi välja tõmmata, et saaks öelda, et jagelege selle Venemaaga ise. Mul on siin Hiina, ma pean nendega tegelema ja Euroopa julgeoleku peaks olema eurooplaste asi.

Kui USA rahuvahendus läbi kukub, siis kes võiks selle üle võtta, kas on võimalik, et Venemaa ja Ukraina hakkavad rahu üle rääkima ilma vahenduseta?

Kaja Kallas, võiks ju olla see inimene, aga teda ei lasta isegi ligilähedale. Ma arvan, et Saksamaa liidukantsler võiks olla üks selline persoon, kes võiks mingisugust tahtekoalitsiooni juhtida, kes neid läbirääkimisi edasi peavad. Seda varianti, et Venemaa ja Ukraina täitsa ise sinna laua taha läheksid, ma üldiselt ei näe. Surve Ameerika Ühendriikidest võinuks seda tagada, aga kuna Venemaa ei ole näidanud mingit omapoolset vastutulekut, siis ma arvan, et nädala jooksul on näha, et ameeriklased tahavad sealt ennast välja tõmmata.

Kas rahu on rohkem vaja Ukrainale või Venemaale?

Ukraina toetus ei ole täna enam selline, nagu ta on olnud. Ameerika Ühendriikide äralangemine tekitab sinna päris suure augu. Väga palju asju võiks Euroopa omalt poolt toetust suurendades ära teha, ka Ameerika Ühendriikide luureinformatsiooni jagamist võiksid asendada Euroopa riigid. Täna saab seda teha ainult teatud määral, aga sellega juba tegeletakse. Jaapan on oma abi pakkunud ja Prantsusmaal on teatud võimed.

Mõned riigid on oma asju küll arendanud, paraku on kogu Euroopa võimekus väga palju Ameerikaga läbi põimunud. Seetõttu ei ole me suutelised täitma seda lünka omal jõul. Ma ei näe ka, et Euroopa riigid tõeliselt sooviksid suurendada toetust Ukrainale.

Mida te prognoosite, mis lähikuudel edasi võiks saada kogu sellest sõjast ja rahuvahendusest?

Arvan, et ameeriklased tõmbavad ennast veel rohkem Euroopast välja ja lõpetavad Ukraina toetamise. Euroopa on verbaalselt väga tugev toetamaks Ukrainat. Usun, et mõned riigid nagu Ühendkuningriik ja Prantsusmaa teevad midagi, võib-olla ka Saksamaa. Kuigi Saksamaa poliitiline olukord on väga keeruline ja Saksamaalt ma suurt toetust täna siiski ei näe. Nii et me peame hakkama mõtlema, kuidas julgeolekus ilma Ameerika Ühendriikideta edasi toimetada.