SÕJASTUUDIO ⟩ Rainer Saks: õhku lennanud laskemoonalaos hoidsid venelased ilmselt ka ballistilisi rakette

Julgeolekuekspert Rainer Saks rääkis Postimehe «Sõjastuudios,» et eilne plahvatus Vladimiri oblasti laskemoonalaos oli Venemaa jaoks katastroofiline, sest seal hoiti nii õhutõrjerakette kui ilmselt ka ballistilisi rakette.

Täna kohtuvad Londonis USA, Ukraina ja Euroopa esindajad, et rääkida rahutingimustest. Juba on teada, et Ukrainalt nõutakse Krimmi annekteerimise tunnustamist, aga mis seal veel võib olla?

Me ei tea sellest väga kindlalt mitte midagi, aga USA poolt oleks väga rumal selline ettepanek välja käia, sest Ukraina lükkab selle tagasi ja tõenäoliselt Euroopa ka toetab teda. Ei oska seda muud moodi kommenteerida, kui et USA ei ole osanud seda rahuvahendamise protsessi niimoodi juhtida, et sel oleks mingisugused nähtavad arusaamised ja tulemused. See on väga paljuski nii läinud ilmselt ka Vene poole väljapressimise tõttu.

Teatud loogika selles on, et USA teeb täna sellise ettepaneku kas mitteametlikult või ametlikult. Just seepärast, et Ukraina armee ei ole suutnud alates 2023. aasta kevadest enam uusi territooriume vabastada. Nad ei ole suutnud edasi tungida ja selles olukorras sõda jätkata, on nende jaoks väga keeruline.

Teistpidi vaadates, tahab ka Venemaa vaherahu, sest ka nemad ei suuda edasi liikuda ja ei ole võimelised suurt pealetungi tegema. Probleem on aga selles, et Venemaad ei suudeta survestada mõistlikule käitumisele. Selles olukorras on sellisel pakkumisel teatav loogika olemas, samas tunnistada Krimmi juriidiliselt Venemaa territooriumina ei ole mõeldav. Leppida sellega, et Krimm jääb okupeerituks mõneks ajaks, selles on tõenäoliselt teatud paratamatuse moment olemas, aga USA poolt oleks erakordselt rumal, kui nad sellise de jure tunnustuse välja käivad.

Aga ülejäänud neli oblastit, mida venelased on endale tahtnud ja mida nad täielikult vallutada ei suuda?

Ukrainlased ei hakka Venemaale täiendavaid territooriume loovutama, see on täiesti selge. USA alahindab Ukrainat väga tõsiselt, kui arvab, suudab neid väga jõuliselt mõjutada. USA puhul on tajutav see, et nad ei taha selle küsimusega tegeleda, sest nende jõud ei käi sellest lihtsalt üle.

Samas ma arvan, et vaherahu tõenäoliselt tuleb, aga mitte kiiresti. Võib isegi juhtuda, et see vaherahu ei tule mitte niivõrd USA vahendusel, kuivõrd Venemaa ja Ukraina otsesuhtluses. Vaherahu võib kesta väga pikka aega. Rahuläbirääkimised on hoopis keerulisem teema. Kuna USA läks Venemaa väljapressimise õnge, tuleb neil venelastele kohe välja käia lõplik rahuvariant. See on USA poolt väga suur viga.

USA president on juba öelnud, et kui seda vaherahu nüüd kiiresti ei sõlmita, siis USA distantseerub rahuvahendusest.

Tegelikult on tunnistanud peaaegu kõik, kaasa arvatud Ukraina, et ilma USA osaluseta on seda protsessi väga keeruline tempokalt edasi viia. Viimase kahe päeva jooksul on olukord natuke muutunud, kuna Venemaa ja Ukraina on teinud avaldusi, justkui oleksid nad valmis ka otse kõnelema. Näiteks toimus vangide vahetus, mida ei vahendanud USA, vaid see protsess toimus valdavalt Araabia Ühendemiraatide ja Katari vahendusel.

Ma arvan siiski, et USA lahkumine tooks kaasa aktiivse rahuprotsessi hangumise. Võib-olla ajapikku võiksid tekkida mingid alternatiivid, aga need on praegu väga hägused ja ähmased.

Kas Euroopal on mingisugune ühtne nägemus, millisel viisil Ukrainas rahu saavutada?

Ühtset positsiooni Euroopal ei ole ja Euroopa selles protsessis ühtsena ei osale. Seal osalevad mingisugusel kujul Suurbritannia ja Prantsusmaa, esindades seda koalitsiooni, kes on valmis pärast panustama Ukrainas rahuvalvesse ja rahu tagamise protsessi. See ei ole aga päris julgeolekugarantii Ukrainale. Teised riigid selles protsessis sisuliselt ei osale. Ka Euroopa Komisjon ei ole näi olevat praegu kaasatud. See on tõenäoliselt ka üks põhjus, miks USA-le rahuvahendajana väga head alternatiivi ei ole.

Eile toimus plahvatus Venemaal Vladimiri oblastis laskemoonalaos, aga Ukraina käsi seal vist mängus ei olnud?

Selle kohta infot ei ole. Venemaa kaitseministeerium ütles, et tegemist on kohapeal tuleohutusreeglite rikkumisega. Tegelikult on Venemaal kevaditi jätkuv kulupõletamise maania ja maastikupõlengute tõttu on seal varem väga suuri õnnetusi olnud. Teoreetiliselt on võimalik, et seal juhtus laskemoona käitlemisel mingi õnnetus. Kohalikes meediakanalites ja sotsiaalmeedias kirjutati küll, et nad kuulsid droone, aga selle kohta ühtegi visuaalset kinnitust ei ole. Plahvatus toimus päeval ja kui droonid oleksid lennanud, siis küllap oleks keegi need ka jäädvustanud.

Tulemused on sõltumata sellest katastroofilised, sest tegemist on arsenalihoidlaga, kus hoiti lisaks suurekaliibrilisele suurtükilaskemoonale ka õhutõrjerakette ja ilmselt ka ballistilisi rakette. Nende kaotus on Venemaale täielikult katastroofiline. Ma ei tea, kui palju neid seal oli, aga plahvatused kestsid vähemalt üheksa tundi.

Nende varasemate arsenaliplahvatuste puhul, mis olid Ukraina piirile lähemal, on fikseeritud, et tükid jõudsid kaheksa kilomeetri kaugusele. Nii et umbes 10 kilomeetri raadiusesse jäävad külad evakueeriti ja plahvatusi olid kuulda kuni 50 kilomeetri kaugusele. Seega oli see midagi erakordselt suurt. Minu hinnangul on eile toimunu nendest senistest arsenali või laskemoonaladude plahvatustest kõige suurem.

Möödunud ööl korraldasid venelased taas õhurünnaku Harkivile, aga rünnati ka teisi kohti.

Harkiv, Odessa ja Poltaava olid need linnad, mida täna öösel tabati. Ukraina poole jaoks on häiriv see, et Venemaa on suutnud oma droonirünnakute taktikat mingil viisil muuta. Kui veel veebruaris suutis Ukraina praktiliselt kõik droonid hävitada enne, kui need tabamuseni jõudsid, siis nüüd on nendes rindelähedastes piirkondades ja Ukraina idaosas rünnakutega kaasnenud iga kord ka tabamused. Kahju ei pruugi olla küll väga suur, kuid see on siiski olemas. Seega on olukord natuke halvemaks läinud.

Miks see nii on?

Ei oska väga täpselt öelda, aga Venemaa ilmselt ründab põhiliselt neid territooriume, kus eelhoiatust on vähemaks jäänud. Just see on see, miks Ukraina ei saa nii kiiresti koondada oma mobiilseid rühmi, mis on nii-öelda valves ja peaksid drooni alla tulistama. Teine moment on ilmselt see, et droonid kontsentreeritakse arvuliselt rohkem ühte punkti. Varem nad lendasid hästi hajutatult, et Ukraina kaitsjaid laiali venitada, aga ukrainlased said selle hajutatud formatsiooniga paremini hakkama kui kontsentreerituga, kus palju droone on ühes sihtmärgis.

Saatejuht on Ulla Länts.