Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja rääkis Postimehe otsesaates, et rahandusministeeriumi kevadprognoosist on näha, et Eesti ei naase enam senise majanduskasvu tempo juurde ja nüüd tulebki meil harjuda sellega, et majanduskasv on edaspidi väiksem, kui eelmistel kümnenditel.
Millises seisus on hetkel see maailmamajandust tabanud tollisõda, räägitakse küll kolmekuulisest pausist, aga kas sellele võib loota?
Kavandatavad piirangud on ikkagi üsna suured ja kui arvestada seda, et need kunagi tulevad, siis tuleb nendega kohaneda. Nii et selles mõttes meil minu meelest pausi ei ole. Peame arvestama sellega, et kohe läheb olukord keerulisemaks. Seega võib ettevõtetel olla praegu motivatsioon, liigutada varusid hästi palju, et olla sellel hetkel, kui need piirangud päriselt rakenduvad, valmis. Et oleks mõnda aega võimalus nendest piirangutest mööda minna.
Paljud võivad ka arvata, et võib olla neid piiranguid ei tulegi ja see ei pruugi üldse olla välistatud stsenaarium. Olen rääkinud inimestega, kes analüüse teevad ja nende jaoks on probleemiks see, et kui Euroopa tavaliselt mingid piirangud seab, siis on kõik saksa täpsusega kirjeldatud. Näiteks mis kaubagrupile kaheksakohalise koodiga täpselt mingisugune regulatsioon rakendub. Nende praeguste Trumpi piirangute puhul on seis palju keerulisem, kuna on vaid mingisugused üldsõnalised väited, mida on numbritesse tõlkida väga keeruline.
Kui palju on praegu neid kaubagruppe, mille puhul piirangud kehtivad ja saab arvestada, et need ka üsna jäävad?
See sõltub riigist, aga seda, kas need jäävad, on väga keeruline öelda. See ebakindlus võib hakata ümber kujundama kaubavoogusid, mis omakorda võib tekitada kusagil tarneraskusi. Kui näiteks nende kasvavate piiranguootuste tõttu liigutatakse palju kaupa Ameerikasse, aga sealt tagasi ei tule midagi, siis tähendab see, et transpordivahendid tulevad sealt tühjalt tagasi. See teeb aga transpordi kalliks.
Kas on mingid sektorid, kellele see olukord on natuke lihtsam ja on teised, kelle jaoks see on eriti keeruline?
Lihtsam on see eeskätt nendele sektoritele, mis ei ole seotud eksportimisega. Need, kes ekspordivad otse Ameerikasse, on sellest otseselt mõjutatud, samas need, kes ekspordivad mõnda teise Euroopa Liidu riiki, võivad olla kaudselt mõjutatud
Kas sellest segadusest võib ka midagi head tulla, näiteks Hiina hakkab rohkem Euroopasse eksportima?
Kuidas võtta, niisugune kaubanduspiirangutest kasu otsimine võib olla üsna oportunistlik. Kui me mõtleme eelmisele Trumpi administratsioonile, siis tollased piirangud Hiinale tõesti mingil määral tõenäoliselt toetasid meie eksporti Ameerikasse, sest mingeid kaupu ei tahetud enam Hiinast osta.
Teine asi, mis meid tõesti võib mõjutada, on need kaubad, mis peaksid minema Hiinast Ameerikasse, aga enam sinna ei jõua. Samas on nende tootmine jätkuvalt sama suur, nii et nende hind tuleb eurooplaste jaoks alla. Tegelikult on paljude selliste kaupade puhul juba olnud probleemiks, et Hiina on üritanud nende hinda kunstlikult alla tuua. Kui me vaatame Hiina veebipoode, siis on kohati raske uskuda, kuidas on võimalik mõnda toodet nii odavalt müüa. Nii et need tooted on meie jaoks juba niigi soodsad, aga võib-olla me tingimata ei taha sellise kvaliteediga tooteid osta.
Eestis me näeme, kuidas viimased sündmused on mõjutanud pensionifonde, mis paneb inimesi küsima, et miks ma üldse seda pensioni sinna kogun, kui kõik on nii ebakindel?
Paraku on kaubandus ja rahvusvaheline rahandus omavahel hästi tugevalt seotud. Nii et juba ongi toimunud suured muutused ka aktsiaturgudel ja see on nähtav meie pensionifondides. Tuleb arvestada sellega, et aktsiad ongi suurema tootlusega, aga nad kõiguvad ka rohkem. Olen öelnud mõnele oma tuttavale, kes on liigutanud hiljuti oma pensionifondi nii öelda turvalisemasse instrumenti ehk siis võlakirjadesse, et nii võib hoopis kaotada. Kui mõelda tagasi suure rahvusvahelise finantskriisi peale, siis üks selle tagajärgi Eesti majandusele oli ka see, et säästude puhul liiguti kriisi põhjas turvalisematesse instrumentidesse, mis tähendas samas, et kriisist taastudes kasvukiirendust oma varadesse enam ei saadud, vaid istuti nii öelda turvalistes väikese kasvuga instrumentides.
See on muidugi iga inimese enda valik, mismoodi ta investeerib, aga ma arvan, et võib-olla oleks kasulik siiski konsulteerida spetsialistidega pankades. Harilikult kipub tõde olema siiski niisugune, et selliseid emotsionaalseid muudatusi tehes võime me langust pikaajaliselt enda jaoks isegi hoopis võimendada.
Rahandusministeeriumi kevadprognoosis usutakse, et tänavune majanduskasv tuleb Eestis 1,7 protsenti, kas see võib olla hoopis väiksem, kui kaubandussõda olukorda halvendab?
Rahandusministeerium on ilmselt ka riskistsenaariumiga juba arvestanud. Kuna neid kaubanduspiiranguid on juba rakendatud ja lubatud veel rakendada 90 päeva pärast, siis võiksid need olla juba mingil määral baasprognoosis sees.
Selline natuke võib-olla varju jäänud negatiivne sõnum oli see, et pikaajaline majanduskasvu on Eestil ikkagi üsna palju alla tulnud. Erinevalt keskpangast ja kommertspankadest teeb rahandusministeerium ka niiöelda pika prognoosi, mis oli aastani 2029. Sealt on näha, et majanduskasvu tempo ei naase enam senise kasvu juurde ja pikaajaline kasvutrend on seal kusagil ühe protsendi juures või natuke rohkem. Aga harjumine sellega, et meie majanduskasv võrreldes eelmiste kümnenditega on ikkagi väga väike, on tõenäoliselt küllaltki keeruline.