OTSE POSTIMEHEST ⟩ Marta Tuul: kui nooruk teatas, et tahab sooritada terroriakti, hakati teda sotsiaalmeedias õpetama, kuidas seda teha

Kaitsepolitsei pressiesindaja Marta Tuul rääkis Postimehe otsesaates, et noori on sotsiaalmeedia kaudu väga lihtne ära kasutada. Ta tõi näite, kuidas radikaliseerunud noor teatas, et soovib panna toime terroriakti, misjärel kogu virtuaalmaailma kogukond hakkas teda õpetama, kuidas seda teha.

Kas kaitsepolitsei aastaraamatust tuleb välja, et igasugune oht Eesti julgeolekule tuleb eelkõige Venemaalt?

Tõsi, Venemaa luure huvi Eesti vastu on pidev ja see on meie jaoks kõige suuremaks ohuks.

Aastaid toetus Venemaa mõjutustegevus eelkõige vanemaealistele venekeelsetele inimestele, kuna aga nende hulk väheneb, pööratakse üha enam tähelepanu noortele.

Oleme tõesti välja toonud, et Venemaa sihtmärgistab venekeelseid inimesi ja kasutab neid oma mõjutustegevuse tööriistaks. Tänavuses aastaraamatus oleme keskendunud tõepoolest ohtudele, mis on seotud noortega. Venemaa otsibki erinevaid viise, kuidas noortele ligi pääseda, kuidas neid meelitada. Sotsiaalmeedia on selleks olnud mõjus vahend.

Kõige hullem on see, et noor ei satu Vene propaganda mõjusfääri mitte ainult sotsiaalmeedias vaid ka täna pedagoogide tegevusele.

Tõesti, selliseks näiteks on kaitsepolitsei aastaraamatus reis lastelaagrisse Artek, mis nõukogude ajal oli tuntud kui pioneerilaager. Kaks noorsootöötajat tõepoolest tegelesid sellega, et saata neli Eesti last okupeeritud Ukraina alale, kus on toimumas aktiivne sõjategevus. Vahetult enne Eesti laste kohalesaabumist kukkusid rannale raketid, mis viisid inimelusid. Selline tegevus ei ole seega mitte ainult mõistusega mängimine ja manipuleerimine, vaid tegelikult ka reaalne oht inimese elule. Selline juhtum leidis aset eelmisel suvel. Selleks, et taolisi tegevusi ei oleks enam enam võimalik teha, et lapsi ei oleks enam võimalik mõjutustegevusse niimoodi kaasata ning neid Venemaale organiseerida, on riik kehtestanud uue sanktsiooni. See peaks edaspidi taolised juhtumid välistama. 

Varsti on tulemas 9. mai ja kuna sellel aastal möödub 80 aastat Teise maailmasõja lõpust, siis Venemaa ei jäta seda kindlasti ära kasutamata. Juba on olemas selline liikumine nagu «Mälurong,» millega külastatakse sõjaga seotud paiku, kui suur on oht, et ka Eesti lapsed võivad selle rongi peale sattuda?

Eks me kirjutasime selle aastaraamatusse just eesmärgiga, et Eesti elanikud oleksid sellest ohus teadlikud. Selline mõjutustegevus võib aset leida. Eesmärk on kaasata kõikide Nõukogude Liidu aegsete anastatud riikide lapsi, keda Venemaa hakkab näitama kui riigi toetust oma tegudele ja agressioonile Ukrainas. Kindlasti ei soovita lapsi selle rongi peale saata. Tegemist on ohuga nii lapse elule, kui vaimsele tervisele.

Kui nüüd mõni inimene on skeptiline ja ütleb, et mis selle paari päeva või nädalaga ikkagi juhtuda võib, siis Arteki juhtumi puhul on ju toodud välja täitsa konkreetsed näited, kuidas seda tehakse.

Arteki puhul me teame, et nendele lastele käisidki esinemas agressioonis osalejad. Ehk et Vene kõrilõikajad, kes olid olnud rindel, käisidki rääkimas, mida nad teevad, kuidas nad teevad ja sellise uhkustundega, et tekitada lastes arusaam, et see kõik on sobiv.

Rääkimata sellest, et Arteki pioneerilaager tassib sõduritele otse rindele madratseid ja annetusi ning sellesse on kaasatud ka lapsed.

Kaitsepolitsei aastaraamatust tuleb ka välja, et Moskvale alluva Vene kiriku abiga on tehtud konkreetne katse rahastada Venemaa poolt ühte meie erakooli.

Vene õigeusu kirik püüdis tõepoolest rahastada Venemaa finantsidega Eestis asuvat kooli, kuhu üritas siis läbi sellise fondi nagu Rossotrudnitšestvo raha saata. See on ilmekas näide sellest, kuidas usu katte all toimub mõjutustegevus.

Venemaa on püüdnud kogu Euroopas toime panna vandalismiakte, kui palju neid möödunud aastal Eestis oli?

Selliseid juhtumeid oli, kuid Euroopas oli neid oluliselt rohkem kui Eestis. Eestis on territoorium nende jaoks liiga keeruline. Seetõttu kipuvad nad meil väga kiiresti silma jääma ja kaitsepolitsei saab nende tegevuste ennetamise ning tõkestamisega üsna hästi hakkama. Just seetõttu ei julgetagi meile tulla. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi.

Meie õigusruum on selline, kus taoliste tegude eest ootavad väga karmid karistused. Eelmisel aastal õnnestus tegelikult ainult üks katse. Tartus pandi põlema Ukraina numbrimärkidega sõiduauto. Selle eest on esimeses kohtuastmes tulnud karistus, milleks on 15 aastat vangistust. See on päris karm karistus ja see kindlasti ei kaalu üles seda tasu, mida selliste tegude eest kiputakse lubama.

Kas see skeem toimibki nii, et taoliste asjade korraldajad tegelikult mitte kunagi Eestisse ei jõua, siin tegutsevad raha eest lihtsalt kohalikud pätid?

Nii ja naa. Mingi aeg tundus, et rohkem on neid inimesi, kes ongi rahaliselt motiveeritud selliseid tegevusi ette võtma. Kui aga rääkida Makarovist, kes oli seotud Tartus auto süütamisega, siis tema tegevuseks ei olnud ainult vandalism. Tema tegevused olid oluliselt laiemad, näiteks jälgida Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas erinevaid riigi üksuseid. Nii et ei saa päris nii öelda, et nad kõik on ühe mustriga. Nende seas on nii neid, keda motiveerib raha, kui ka neid, kellel on ideoloogilised põhjused. Läbiv on tõesti see, et need, kes ülesandeid annavad, hoiavad kenasti piiri taha peitu, et nad ise vahele ei jääks.

Kui suur on Eestis terrorismioht?

Eestis on see madal ja me pingutame, et see nii ka jääks.

Aga paremäärmuslus või siis ka islamiäärmuslus?

Paremäärmusluse puhul on samuti näha seda trendi, et sotsiaalmeedia teel püütakse noori. Internet ei tunne riigi ega vanusepiire. See tähendab, et need noored võivad olla ka kolmeteistaastased lapsed, kes tegelikult veel ei adu, mida nad uurivad ja kuhu nad ennast seganud on. Seetõttu on suurepärane siseministeeriumi eestvedamisel tehtav tegevuskava noorsootöötajatele, just selliste ohtude märkamiseks, mis puudutab ka islamiäärmuslust. Et lapsed, kes on sattunud sellele teele, leiaksid õigel ajal abi. Leiaksid selle täiskasvanu, kellega mõtteid vahetada ja kelle abil sellelt tulevikuta teelt välja astuda.

Nii et kui seda pidurit õigel ajal ei tõmmata, siis tegelikult võib noor sattuda erinevates sotsiaalmeediagruppides üha sügavamale, kuni sinnamaani välja, et tal aidatakse isegi terroriakti läbi viia?

Meil on tõesti juhtum, kus üks nooruk hakkas esialgu justkui ajaloo vastu huvi tundma ja seejärel järjest enam ja enam radikaliseerus. Ühel hetkel ta teatas, et soovib panna toime terroriakti, misjärel kogu virtuaalmeedia kogukond hakkas talle õpetussõnu jagama, kuidas seda teha. Kaitsepolitseiametil tuli sellisesse juhtumisse sekkuda ja see tõkestada. Just seetõttu pakubki see siseministeeriumi tegevuskava meile väga palju rõõmu. Need noorukid ja lapsed, kes jõuavad kaitsepolitsei huviorbiiti, on juba radikaliseerunud. Nad kujutavad juba ohtu endale ja ka ühiskonna teistele liikmetele. Meie sooviksime, et need lapsed nii kaugele ei jõuaks, et nad peaksid sattuma meie huviorbiiti, vaid et nad saaksid juba enne kontakti noorsootöötajatega, kes nendega tegelema hakkaksid.