OTSE POSTIMEHEST ⟩ Hendrik Terras: kvaliteetne ühistransport võiks isegi kallim olla

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terras (Eesti 200) rääkis Postimehe otsesaates, et küsitlused näitavad, et ühistranspordi piletihind pole inimestele probleem ja kvaliteetse ühistranspordi eest võiks küsida isegi kõrgemat hinda. 

Kas te omate juba ülevaadet, kui palju jääb pärast kaitsekulude suurendamist alles seda raha, millega toetada elu väljaspool Tallinna?

Enne, kui ma pakkumise ministrikohale vastu võtsin, viisin end kurssi, millised valdkonnad on selle ministeeriumi all, mille eest ma vastutan. Rahanumbritesse ma kindlasti nii intensiivselt süvenenud ei ole, aga arvan, et küsimus ei ole ainult toetustes. Küsimus on selles, kuidas seda valdkonda korraldada.

See ju hõlmab väga olulisi asju kõikide Eesti inimeste jaoks. See hõlmab ühistransporti, et inimestel oleks võimalik liikuda ja suur osakaal on põllumajandustoetustel. Põllumajandustoetustest suurem osa tuleb Euroopa Liidust, nii et neid toetusi riigieelarve seis väga ei mõjuta. Nii et ma arvan, et selles valdkonnas on võimalik väga palju ära teha ja kõik ei ole seotud ainult eelarveridadega. Alati võib kiruda, et raha on vähe, aga minu suhtumine on pigem selline, et tuleks vaadata, mida me saame ära teha nendes raamides, mis meil olemas on. Tuleks maksimaalselt pingutada, et valdkond oleks võimalikult efektiivne.

Sel päeval kui valitsus käis välja automaksu idee, anti ka lubadus reformida ühistransport paremaks, nii et inimesel polegi autot vaja, nüüd on automaks jõustunud, aga ühistranspordis pole midagi paremaks läinud?

Seda ma kindlasti ei ütleks, et mitte midagi ei ole paremaks läinud. Aru tuleks saada sellest, et kogu Eestit hõlmav ühistranspordi võrk ongi nii suur, et seal käivadki muudatused pikkamisi. See ongi suure laeva keeramine ja seal on väga palju väljakutseid, millele tuleb otsa vaadata. Positiivseks võib lugeda seda, et meil on juba Harjumaa ja Tallinna ühtne pilet, mis kindlasti on esimene samm selle poole, et saaksime selle terves Eestis.

Teine asi on see, et meil tulevad Tartu ja Narva suunal sellel aastal uued elektrirongid. Olen ise kogenud, et Tartu suunal on tippaegadel rongid väga täis ja seda koormust tuleks leevendada, et inimesed ei peaks seal püsti seisma nagu kilud karbis. Samuti piloteerime me bussidega rongidele ette vedamise projekte. Sellised pilootprojektid annavad kogemuse, et saada õppetunde ning teha korrektuure ja siis laiendada seda teistesse piirkondadesse. Üldine sõnum on see, mis on ka Eesti 200 programmiline teema, et Eestis peab olema terviklik ühistranspordi süsteem. See ei juhtu paari kuuga, aga tegevus selles suunas käib.

Mõnda aega tagasi tegi Tallinna linnapea toreda sotsiaalmeedia postituse, kus ta surus naaberomavalitsuse juhiga kätt, kuna nad leppisid kokku, et üks Tallinna bussiliin võiks laieneda ka linnast kaugemale, selle peale ütles aga Põhja-Eesti ühistranspordikeskus, et see pole nende huvides ja nii see jäigi tegemata. Kas ühistranspordi korraldamine läbi selliste keskuste on mõttekas?

See on kindlasti üks viis, kuidas seda korraldada. Hetkel käivad meil koalitsiooniläbirääkimised ühistranspordi teemal ja Eesti 200-l on siin mitmeid päris konkreetseid ettepanekuid. Oluline on see, et ühistranspordi toimimine oleks tagatud kõikides piirkondades. Regionaalsete keskuste eelis on, et nad oskavad väga täpselt arvestada kohalike eripäradega. See on hästi oluline, sest kohtadel ongi mingid asjad, mida kaugemalt ei nähta.

Selle vastu räägib aga asjaolu, et Eesti on piisavalt väike riik ja kui me asju koondame, siis suudame tegutseda efektiivsemalt. Nii et kõigi nende keskuste ja kogu selle ühistranspordi korralduse väljakutse on selles, kuidas tagada võimalikult efektiivne juhtimine. Tõsiasi on, et ühistransport läheb aina kallimaks ja see on probleem, mis vajab struktuurset lahendust.

On teil mingit aimu, kui suur see ühistranspordi dotatsioon võiks järgmisel aastal olla?

Tuleviku ennustamisega ma ei tegele, küll aga tuli elanike rahuloluküsitlusest välja, et ainult kuue protsendi inimeste arvates on hind see, mis takistab neil ühistransporti kasutamast. Nii et me peame sellele ühistranspordi rahastamisele otsa vaatama. Vaatame, millised on riigi võimalused seda ülal pidada ja kuidas saaks selle kvaliteeti tõsta. Tuleb ka kaaluda, kas ka reisijad võiksid ühistransporti rohkem panustada, kuna uuring näitas, et 94 protsenti inimestest ei pea hinda takistavaks faktoriks. See on arutelu koht ja see tuleb kindlasti kohalike kogukondadega läbi rääkida, aga kui me suudame tagada paremat kvaliteeti ja inimesed on tegelikult valmis selle eest maksma, siis ma arvan, et see oleks üks lahendus, mis kindlasti aitaks meie ühistranspordisüsteemi.

Eelmise ministri viimasel minutil tehtud Haapsalu raudteele raha eraldamise otsus on praeguseks tühistatud, kas siit võib välja lugeda, et Haapsalu raudteega uuel võimuliidul mingeid plaane ei ole?

Eesti 200 programmiline seisukoht on, et meil on vaja vaadata, kuidas suudaksime viia Eesti üle 21. sajandisse. Osa sellest on kindlasti ka liikumisvõimalused, nende kaasajastamine ja rongiliiklus Haapsalu suunal on üks nendest variantidest. Samas see, kui me ehitame välja mõned mõned kilomeetrid raudteed, ei ole terviklahendus. Tegelikult on ju see Haapsalu raudtee jutt ka varem avalikkusest läbi käinud, aga mina ei ole näinud, et see oleks terviklik ja jätkusuutlik lahendus. Sa ju võid selle raudtee välja ehitada, aga sinna peale peavad ka rongid tulema.

Ma saan aru, et praegune valitsus mingeid eriesindajaid maapiirkondadesse ette ei näe, aga millised on teie arvates need paikkonnad, mis vajaksid valitsuse erilist tähelepanu?

Kui me räägime piirkondlikust spetsiifikast, siis on väga oluline, et suudaksime teha kõikides piirkondades koostööd kohalikega, et need piirkonnad areneksid. Ida-Virumaa on ajalooliselt olnud see piirkond, kus on erihuvid.

Mõned aastad tagasi oli meil kampaania, viia võimalikult palju riigiteenistujaid Tallinnast välja, kärpimise ajal hakati riigi esindatust kohtadel jälle kokku tõmbama, kas see olukord, mis on täna, võiks nüüd mõneks ajaks paika jääda?

Meil on ju ka kaugtöö võimalus olemas, nii et on ka võimalik elada oma töökohast kaugemal. Mina usun, et inimestel on õigus elada seal, kus nad tahavad. Riik ei saa sundkorras öelda, kus inimesed elama peaksid. Samas see töökohtade olemasolu on seal hästi oluline. Luua töökohti väljaspoole Harjumaad, on kindlasti üks meetod, kuidas hoida elus kohalikke kogukondi ja sinna aktiivseid ning tarku inimesi juurde tuua.

Teie haldusalas on ka Omniva, mis plaanid sellega on, kas Omniva läheb erastamisele?

Omniva on riigile vajalik selleks, et meil oleks tagatud postiteenuse üle Eesti. Ehk siis viis päeva nädalas oleks võimalik saada kätte kirju ja perioodikat. See on see, miks Omniva tegutseb. See on kulukas, kuna kirju saadetakse üha vähem. Väga palju asju on liikunud elektrooniliseks ja Omniva on siiski Baltikumi turuliider pakiautomaatide osas. Paraku see pakiautomaatide pool ongi eesmärgiga, kasutada sealt teenitud tulu, kirjade laialikandmiseks. Inimeste jaoks on väga oluline, et neil käiks postiljon ja selle peab Omniva tagama.

Kui see on tagastud, siis võime hakata mõtlema selle peale, mis Omnivast edasi saab. Kas kaasata strateegiline partner või viia ettevõte börsile. Kõige olulisem on siiski, et see peamine ülesanne oleks tagatud, et inimestel oleks võimalik lugeda kodus ajalehti ja saada kirju.