SÕJASTUUDIO ⟩ Peeter Tali: reaalselt ei ole Euroopas neid sõdureid, keda Ukrainasse rahu valvama saata

Strateegilise kommunikatsiooni ekspert ja riigikogu liige Peeter Tali (Eesti 200) rääkis Postimehe «Sõjastuudios,» et kuigi mitmed riigid on lubanud osaleda Ukraina rahuvalves, ei ole Euroopas reaalselt just ülemäära palju neid vägesid, keda Ukrainasse saata. 

Praegu räägitakse palju sellest, et Venemaa kavandab Ukrainas suurt pealetungi, kas venelastel on selleks jõudu?

Ukraina luure ütleb, et venelased on selleks valmis ja nad on koondanud mingisuguseid lahingugruppe Kurski oblastisse. Nii et nad ähvardavad Sumõt ja Harkivit. Eesmärgiks on siduda selles piirkonnas Ukraina jõud ja hoida üleval survet. Selle nii öelda rahuinitsiatiiviga ei ole venelastel kuskile kiiret. Nad esitavad üha uusi tingimusi, aga eks see ongi läbirääkimine vene moodi.

Kus nende rahuläbirääkimistega praegu ollakse, kas pärast kaht telefonikõnet, mis USA president ja Vladimir Putin omavahel tegid, on nüüd saabunud vaikus?

Päris vaikust ei ole, venelased määrasid uue eriesindaja, kes kohtub ameeriklaste erisaadikute ja eriesindajatega. Seal räägitakse erinevatest asjadest. Muidugi on need teated, mis sealt tulevad, vastuolulised. Nagu ka see viimane sõnum, et arutati võimalikku koostööd Arktikas, kus Vene ja Hiina geopoliitilised huvid on väga suured ja USA omad samuti.

Vaherahu küsimuses ütlesid Ukrainlased, et hea küll, me siis Vene energiataristut enam ei ründa, aga venelased ise uhmerdavad Ukraina tsiviiltaristut edasi. Lisaks räägitakse, et äkki pöördume tagasi tavalise äri juurde ja leevendame neid Venemaa vastu suunatud majandussanktsioone. Tegelikult need majandussanktsioonid ikkagi mõjutavad Venemaad, kuigi Putini režiim teeskleb, et kõik on hästi.

Kuidas on hetkel relvaabiga, kas ameeriklaste relvaabi tuleb Ukrainasse, just saabus uudis, et Ukraina saab juurde F-16 hävitajaid, aga need tulevad sedapuhku Euroopast?

Nad on juba saanud neid Taanis ja Hollandist. Hetkel pole küll teada, kui palju Ukrainal F-16 hävitajaid on, aga need on ennast ikkagi üsna hästi näidanud. USA on lubanud, et teised riigid võivad neid anda ja Ameerika relvaabi jätkub – varuosad, hooldus, kõik see jätkub. Euroopa riigid on teatanud väga suurtest relvaabipakettidest, nii et Euroopa on vaikselt üle võtmas seda vastutust.

Millised rindelõigud on hetkel ukrainlaste jaoks kõige kriitilisemad?

Donbass ja Luhanski oblas. Kõige rohkem rünnakuid on Pokrovski ja Kramatorski suunal. Rünnakud on ka Zapoižžja ja Hersoni oblastis, aga need on pigem sellised staatilised. Kui rääkida kaotustest, siis venelaste kaotused on suurusjärgus 1000 kuini 1500 sõdurit ööpäevas. Samas on sõja olemus muutunud, kui varem tuli enamus kaotusi suurtükitulest, siis nüüd teevad droonid juba rohkem kahju kui suurtükituli.

Venelased on küll teatanud, et Ukrainasse ei tohi tulla mitte mingisugust lääneriikide rahuvalvet, samas on mitmed Euroopa riigid teatanud, et on valmis oma sõdureid Ukrainasse saatma, kui tõhusalt selleks valmistutakse?

Tahe on suur, aga reaalsus on see, et neid vägesid, keda päriselt Ukrainasse viia, ei ole ülemäära palju. Isegi Ühendkuningriigi maavägi on kokku kuivanud, rääkimata teistest riikidest ja ajateenistus on paljudes riikides lõpetatud. Nüüd küll sakslased arutavad, et äkki peaks ajateenistuse taastama, aga seda ei ole ülemäära lihtne teha. Kui vaadata, kellel on kõige suuremad maaväed, siis on prantslastel arvestatav maavägi, samuti Kreekal ning Türgil, Soome on oma reservväega, aga sellist seisvat ja olemasolevat armeed, mida kohe Ukrainasse viia, ei ole just ülemäära palju.

Kuidas võiksid sündmused edasi areneda, viimased uudised räägivad sellest, et Trumpi lähikondlased ei soovita tal ise Putinile helistada?

Ma väga loodan, et Trump võtab seda ka kuulda, sest läbirääkimised rahu tegemiseks on algusest peale olnud väga ebavõrdsed. Ühelt poolt räägib selline ameerikalik diilitegija ja teisel pool on kogenud KGB vastuluure operativnik. Ja mitte üks, vaid neid on seal terve meeskond. See lihtsalt on nii ebavõrdne läbirääkimine, sest kogu aeg tekivad lisatingimused. Venemaaga saab läbi rääkida ikkagi ainult jõupositsioonilt. Muidu on niimoodi, et kaks inimest räägivad ja üks astub kogu aeg sammu tagasi, kuni ta on toast väljas.

Nii et lähiajal mingit rahu või vaherahu ei tule?

Ma väga kategooriline ei ole. See vaherahu võib sündida, sest ka venelased on tegelikult väsinud. Samuti on Ukrainas ootus, et see vaherahu võiks tulla. Nüüd on küsimus selles, kes saab milliseid tagatisi Ukrainale anda, kes maksab kinni sõjakahjud ja kas sõjakurjategijad saavad teenitud karistuse, või ongi nii, et tükk Ukrainast võetakse jõuga ära ja siis läheb äri Venemaaga edasi.