OTSE POSTIMEHEST ⟩ Ainar Leppänen: majanduskasv tuleb sel aastal 1,5 kuni 1,8 protsenti

SEB jaepanganduse valdkonna juht ja juhatuse liige Ainar Leppän rääkis Postimehe otsesaates, et kuigi esimese kvartali majandusnäitajad võivad olla veel tagasihoidlikud, tuleb majanduskasv sel aastal 1,5 kuni 1,8 protsenti. 

Kas valitsuse soov tõsta väga kiiresti kaitsekulutusi ja ühtlasi turgutada majanduskeskkonda käivad kokku?

Need kaks asja peavad tänases reaalsuses paraku kokku käima. Eesti majandus on kahanenud teatavasti pea kolm aastat järjest. Kahanes viimaste andmete kohaselt ka eelmisel aastal 0,3 protsenti. Aga eesmärk on siiski majandus kasvama saada. Samal ajal nõuab julgeolekuolukord seda, et me peame tegema sellesse investeeringuid. Siin on küsimus, kuidas seda teha ja kuidas need kaks asja kokku panna. Meie ennustame selleks aastaks siiski majanduskasvu 1,5 kuni 1,8 protsenti ja näeme siin mitmeid positiivseid märke.

Kui palju võib pilti muuta kõik see, mis ei sõltu meist, mis tuleb väliskeskkonnast, meie eksporditurgudel läheb küll paremini, aga samas on algamas kaubandussõda?

Siin ongi tegelikult mitu vektorit korraga erinevates suundades minemas. Positiivse poole pealt on intressimäärad tõesti hakanud Euroopas langema ja selle taga on Euroopa Keskpank. See mõjutab Eesti majandust ikkagi positiivselt. Meie laenuvõime võrreldes Läti ja Leeduga on oluliselt kõrgem. Nii et see positiivne mõju meile on suurem. Veelgi enam, meie põhjamaadest ekspordipartnerid laenuvõime on Euroopa tipus. Nii et kui seal on baasintressimäärad langema hakanud, siis see mõjutab nende majandust hästi ja peaks soodustama meie ekspordi taastumist nendesse riikidesse. See on positiivne.

Asja teine pool on tarbimiskindlus. Eraisikute tarbimiskindlus on ikkagi seni veel kõikide aegade madalaimal tasemel. Kahjuks on tarbimiskindluse ja majandusega nii, et need kaks asja on teineteisest sõltuvad. See ongi nõiaring, sest kui majandus on langemas, siis on tarbimiskindlus kehv ja kui tarbimiskindlus on kehv, siis majandusel läheb halvasti.

Kuidas sellest ringist välja saada? Ma arvan, et esimesed positiivsed märgid olid eelmise aasta viimases kvartalis. Majandus kasvas siis juba 1,2 protsenti ja see kasv oli päris laiapõhine. See ei olnud ühes sektoris, vaid mitmes sektoris korraga.

Samal ajal jooksevad paralleelselt mitmed teised jõud, mis mõjutavad meid samuti. Ühed on need samad tollitariifid. Hetkel arvavad analüütikud, et võib-olla vahetult Eesti majandust nad kohe negatiivselt ei mõjuta, võib-olla vaid mõnda sektorit ja mõnda toodet, aga mitte kardinaalselt. Samas võib see mõju tulla meie hiljem ekspordipartnerite kaudu.

Teine negatiivne mõju on maksutõusud. Need mõjutavad majandust negatiivselt ja ettevõtetele need väga hästi ei sobi. Tegime just küsitluse ja selgus, et Eestis takistabki kõige rohkem ettevõtlusega tegelemist maksukoormus.

Samal ajal on valitsusremondi käigus tuldud välja mitmete leevendustega, millesse ettevõtjad positiivselt suhtuvad.

Kui see värske valitsus tõesti ei rakenda plaanitud ettevõtte kasumimaksu, siis on see väga positiivne. See võib-olla ettevõtte kohta väga suurt efekti ei omagi, kuna kaks protsenti ei ole ettevõttele väga suur tulu, aga see on positiivne signaal ettevõtlusele, et meie seda raha teilt ära ei võta, palun hakake investeerima.

Valitsus räägib hästi palju bürokraatia vähendamisest, kui tähtis see ettevõtetele on?

See on ettevõtetele üllatavalt tähtis, oleme ettevõtetega pangaliidus korduvalt kohtunud ja seda teemat tõstetakse alati ühe prioriteetse teemana. Võib tunduda, et see ei mõjuta ettevõtet palju, aga aruandlus, kõikvõimalikud andmed, mida tuleb esitada, kõikvõimalikud järelpärimised ja monitooringud koormavad ettevõtteid ja koormavad väga palju. Meie äsjase uuringu kohaselt peavad väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted seda Eestis umbes neljandaks probleemiks. See ei ole nende arvates kahanev, vaid on kasvav probleem, millega tuleb tegeleda. Ma arvan, et valitsuse idee panna kokku ettevõttest nõukoda, kes võiks öelda, kuidas klientidena neid see bürokraatia mõjutab, on väga hea idee.

Samas on kõige suuremad spetsialistid selles, kuidas võiks bürokraatiat vähendada, siiski ametnikud. Nemad on need regulatsioonid kehtestanud ja küllap nemad oskavad neid ka kõige paremini vähendada. Nii et tegelikult peaks sellesse ettevõtmisse kaasama ka ametnikud.

Miks peaks keegi üldse Eestisse investeerima, kui meie julgeolekuolukord on nii ebakindel, kas on mingeid märke, et investorid natuke kahtlevad?

Kui ma võtan suure pildi ja Baltikumi, siis ütleksin, et välisinvesteeringud Baltikumi ei ole tegelikult kahanenud, pigem on kasvanud. Eriti Leedus. Eestis on hetkel see olnud ajutiselt võib-olla rohkem häiritud, aga see ei olegi oluline. Minu meelest Eesti majanduskeskkond, kui me jätame julgeolekuprobleemid kõrvale, olnud stabiilne ja suhteliselt ette ennustatav. Julgeolekuolukord on küll ebakindel, aga võib-olla me oleme sellega siiski natukene ka harjunud. Nii et sellele vaatamata ikkagi investorite huvi päris kadunud ei ole.

Vaadates Eesti ettevõtteid ja Eesti inimesi, võib öelda, et ühe-kahe kuuga selle aasta alguses on näiteks meie väljastatavate kodulaenude hulk ja maht kasvanud 55 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga. See on märgatav kasv, mis viitab  sellele, et inimeste kindlus ja usaldus tuleviku suhtes, on pigem veidi on kasvanud. Nii et see ongi veidi vastuoluline olukord. Ühelt poolt hästi ärev julgeolekuolukord, aga teiselt poolt tahab elu ju elamist.

Seega ei ole nii, et inimesed müüvad sõjahirmus oma korteri maha ja kolivad välismaale?

Väikeste kodulaenude väljastamine on Eestis kasvanud eelmise aasta sügisest ning jätkab sel aastal kasvu. Mulle tundub, et näiteks märtsikuus tuleb kõikide aegade rekord. Kui me vaatame ettevõtteid, siis ettevõtete laenuportfell kasvas eelmisel aastal kõikides pankades kokku 11 protsenti. Nii et Eesti inimesed, Eesti ettevõtted ja Eesti majandus on hetkel valmis järjest rohkem panustama. Võib-olla on veel vara hõisata, sest esimene kvartal ei ole läbi, aga esimene kvartal ongi tavaliselt tagasihoidlik kvartal. Tulevikus näen pigem positiivseid märke.

Hinnatõus on meil päris suur ja elujärge ei tee kergemaks ka see, et maksud tõusevad, kas Eesti inimesed saavad hakkama?

Olukord on veidi erinev. Kui vaadata numbreid, siis umbes 20 protsenti inimestest ütleb, et elab palgapäevast palgapäevani. Ehk siis pangakontole kuu lõpuks raha tegelikult ei jää. Umbes 40 protsenti omab puhvrit, mis on üks kuni kolm kuud. Ülejäänutel on puhver veidi suurem.

Samas kasvasid eelmisel aastal kõikide pankade eraisikute hoiused 10 protsenti ja need kasvasid ka aasta enne seda. Probleemiks on Eestis see, et hoiused jaotuvad siiski ebaühtlaselt, 25 protsendi inimeste käes on umbes 8 protsenti hoiustest.

Üks asi mille uus valitsus selgeks peaks tegema, on energeetika tulevik, me kõik tahame teada, milliseks kujuneb elektri hind. Kui oluline on see ettevõtete jaoks, et mingi tulevikustsenaariumpaika saaks?

See on oluline, et sest energia hind takistab ettevõtlust. Takistavate tegurite seas, mida ettevõtjad ise välja toovad, on hetkel see number kaks ja kolmandal kohal on inflatsioon. See on ettevõtjate üks peamisi murekohti. Kui sisendhind on püsivalt kallim kui konkurentidel, siis on ka toode kallim. Kui toode on kallim, siis ei ole seda võimalik lihtsalt müüa, ei olemasolevatel ega uutel turgudel.

Mis te prognoosite, millal võiks tulla see kvartal, kui me ütleme, et meil Eestis hinnad enam ei tõuse?

See ei tule sel aastal, äkki järgmisel.

Indekseeritud kulutused kasvavad meil palju ja neid on palju just sotsiaalvaldkonnas, mida teha?

Ma arvan, et riik saab aru, et see on tähtis teema ja tegelikult me kõik saame aru, et see on tähtis teema. Häda on selles, meile tundub, et see ei ole kiire teema, et meil on veel kiiremaid ja aktuaalsemaid teemasid, millega tegeleda, ja seetõttu jätame selle teema kõrvale. Aga sellega tuleb tegelema hakata. See indekseerimine on hea näide, see tõstab kahtlemata kulusid riigieelarves. See tõstab kulusid sellisel viisil, et meil ei jää investeerimiseks piisavalt raha.

Üks oluline mure on pensionid, samas kui me neid ei indekseeriks, oleks pensionid väikesed. Häda ongi selles, et Eesti pensionid ei ole täna piisavad, nad peaksid olema suuremad. Kui me täna pensionile läheme, siis saame pensionina umbes kolmandiku oma senisest sissetulekust. Euroopas keskmiselt on see umbes 68 protsenti. Me peame ette võtma samme, et seda olukorda lahendada.

Tahaksin ühe asjana välja tuua, et tööandjad on tegelikult valmis panustama. Näiteks on olemas tööandja pension, kus me maksame kõikidele töötajatel, kes seda soovivad, ka tööandja pensionifondi raha. Häda on selles, et see ei ole ettevõttele kasulik. Me maksame nende summade pealt täpselt sama palju makse nagu palga pealt. Mitmes riigis on see vastupidi, see on soodustatud.

Kas kaitsetööstuse investeeringud võiksid meie majandust elavdada, mis näoga te vaatate otsa ettevõtjale, kes tuleb teilt küsima laenu kaitsetööstuse jaoks?

Iga investeering on majandusele positiivne. Kaitsetööstuse finantseerimine on aga veidi spetsiifiline. Kaitsetööstus on olemuslikult tööstus, kus tellijaks on tavaliselt kas avalik sektor või nendega seotud isikud ehk see turg on piiratud, see ei ole päris erasektori turg. Kaitsetööstuses on käimas ka palju uuendusi ja innovatsiooni tavaliselt traditsioonilised pangad ei ole valmis panustama, sest risk on liiga kõrge. Aga mul on hea meel selle üle, et riik on loonud kaitsetööstuse fondi ja on valmis riskiinvestorid ise toetama.

Aga pangad on valmis kõiki juba toimivaid ettevõtteid ka täna finantseerima, nii et see on üks uus sektor, mida ma soovitaksin. Siin ma soovitaksin ka meie EIS-il vaadata korraks üle oma meetmed, et kas seal ei oleks mõistlik luua spetsiifilisi meetmeid kaitsetööstuse jaoks.