Kindralmajor reservis Neeme Väli rääkis Postimehe «Sõjastuudios,» et Euroopa ei suuda anda Ukrainale sama head luureinfot nagu andis USA, sest ameeriklaste sensorite ja informaatorite võrguga ei suuda võistelda ükski Euroopa riik.
SÕJASTUUDIO ⟩ Neeme Väli: Euroopa ei suuda anda Ukrainale samaväärset luureinfot nagu andis USA (2)
USA on nüüd teada andnud, et lisaks relvaabi peatamisele ei saa Ukraina neilt enam ka luureandmeid, kui halvaks see ukrainlaste olukorra teeb?
Luureandmeid tuleb vaadata kahest aspektist. Esiteks on see eelhoiatus ja teiseks sihtmärkide andmestik. Sõnumid on muidugi segased, ühelt poolt teatatakse, et kogu infovahetus on peatatud, samas on ka öeldud, et andmevahetus on peatatud ainult selles osas, mis puudutab Venemaa territooriumit ja Venemaa poolt okupeeritud Ukraina territooriumi kohta infot ikkagi vahetatakse.
Luureinfo on oluline õhukaitses, eriti rakettide puhul. Droonid lendavad suhteliselt aeglaselt ja on radaripildil kergemini tuvastatavad, nii et suudetakse reageerida. Rakettidega on lugu teine, seal on eelhoiatusinformatsioon äärmiselt oluline. Rakettidega tulistab Venemaa ju ennekõike tsiviilinfrastruktuuri ja energiainfrastruktuuri. Nii et selle tõttu saavad kannatada rohkem tsiviilisikud.
Samas on see oluline ka sõdimise kontekstis, sest kui Ukraina tahab tabada kuskil kaugemal asuvat sihtmärki, siis peab ta nägema, kus kohas see täpselt asub ja kui lask on tehtud, siis ka hindama, kas saadi pihta või mitte. Nii et ka see võimekus on nüüd ilmselt väiksem kui varem.
Täna hommikul teatasid prantslased, et nemad jagavad oma luureandmeid Ukrainaga, kas Prantsusmaa luureandmed on midagi samaväärset kui USA omad?
Kindlasti mitte, ameeriklaste sensorite ja informaatorite võrguga ükski Euroopa riik võistelda ei suuda, aga mingil määral see kindlasti ukrainlaste olukorda siiski kergendab.
Juba on teada, et üle Poola piiri läheb Ukraina poole märkimisväärselt vähem sõjalist abi. Kui kaua Ukraina niimoodi vastu peab, mõned analüütikud ütlevad, et kuu aega, mõned ütlevad, et terve aasta?
Seda päris täpset seisu ju mitte keegi ei tea. Kui aga vaadata USA uue administratsiooni hoiatusi, et nad võivad midagi taolist teha, siis need ei ole ju eilsed ega ka eelmise nädala omad, vaid sellest on räägitud juba päris pikka aega. Ma oleksin väga imestunud, kui ukrainlased poleks seda tähele pannud ja üritanud vedada üle piiri nii palju varustust kui vähegi võimalik. Nii et kokkuvõtvalt võib öelda, et neil on kindlasti mingisugune tagavara olemas. Kui kauaks sellest jätkub, on väga-väga keeruline ennustada, see sõltub ka sellest, kuivõrd intensiivne on lahingutegevus.
Mingil määral on Euroopa kindlasti oma tarnete suurendamisega võimeline seda Ameerika abi ärajäämist või peatumist kompenseerima, kuid teatud asju Euroopa siiski asendada ei suuda.
Kui palju päästab see, et Ukraina suudab ise märkimisväärse koguse droone toota?
Ukraina on droonide kasutamises teinud selle konflikti vältel meeletu arenguhüppe. Ukrainlased on teatud mõttes olnud sunnitud seda tegema, kuna neil on ju keelatud kasutada läänest saadud relvastust, et rünnata sihtmärke Venemaa territooriumil. Nii et teatud mõttes on see olnud ukrainlaste jaoks sunnitud areng, aga nad on olnud väga tublid.
Nii et me ei saa veel õnneks tõdeda, et kõik need vastuolulised sõnumid millegi peatamise või ärajätmine kohta oleksid otseselt mõjutanud sõjategevust rindel?
Täna veel mitte ja ma arvan, et see mõju ei avaldu veel ka paari esimese nädalaga. Siin ei ole ju küsimus mitte ainult ukrainlaste endi tegevuses, vaid ka Vene poole käitumises. Kui vaadata lahingutegevuse intensiivsust, siis ka venelaste jaoks pole olukord lilleline. Neil on silmnähtav nappus sõjatehnikast ja ka inimestega on probleemid, nii et tekibki küsimus, kas venelaste jõud on praegu lihtsalt otsa saanud või siis hoitakse ennast mingil määral tagasi ja kui algavad läbirääkimised, üritatakse midagi suuremat.
Kas sõjategevuse peatamine või vaherahu võiks tulla juba lähima kuu jooksul?
Seda on väga keeruline öelda. Ühelt poolt on selge, et Trump ja Trumpi administratsioon teevad kõik selleks, et sundida pooli rahule. Huvitav on see, et eile nimetas Marco Rubio ühes telesaates Ukrainas toimuvat proxy war'iks ehk siis selliseks sõjaks, kus on vastastikku kaks tuumajõudu, nimetades konkreetselt Ameerika Ühendriike ja Venemaad, kes sõdivad üksteise vastu kolmanda riigi territooriumil. See on selline huvitav avaldus, mida varem ei olegi kuulnud.
Fakt on aga see, et Trump teeb kõik selleks, et ühte oma peamist valimislubadust iga hinna eest täita. Tema jaoks on Ukraina huvid teise- või kolmandajärgulised. Ta soovib teha rahu iga hinnaga. Selle eesmärgi täitmiseks on survestatud Ukrainat kuni sõneluseni Valges Majas ja kuni sinnamaani, et räägitakse läbi Ukraina opositsiooniliikmetega. Ukraina on täna väga nähtavalt USA surve all. Aga kuidas Venemaad survestatakse, sellest pole ju hetkel üldse mitte midagi teada ega kuulda. Nii et rahule sunnitakse agressiooni ohvrit, mitte agressorite ennast.