Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) rääkis Postimehe otsesaates, et meil võib tekkida võimalus saada tehisintellekti litsentsid koolidele tasuta, sest tõenäoliselt on ka tehisaru arendajad huvitatud, et me seda õppeprotsessis kasutaksime. Ta lausus, et kuna Eesti on digiriigina tuntud, siis OpenAI boss ilmselt võtab toru, kui talle siit helistatakse.
OTSE POSTIMEHEST ⟩ Kristina Kallas: ilmselt on ka tehisintellekti arendajad huvitatud, et me seda koolides kasutaksime (4)
Uus haridusprogramm TI-Hüpe, peaks viima tehisintellekti koolidesse. Samas lapsed ju tegelikult juba kasutavad tehisintellekti, aga paraku on koolides suhtumine pigem selline, nagu oleks tehisintellekt midagi, mille abil saab spikerdada ja sageli ütlevad õpetajad, et küll me ära tunneme, et olete ülesannete lahendamisel seda kasutanud.
Õpetaja muidugi tunneb ära, kas laps on kasutanud tehisintellekti, sest õpetaja teavad oma õpilaste võimekust ikkagi väga hästi. Samas ei saa õpetaja öelda, et ma panen sulle kahe, sest tehisintellekti kasutamist ei ole võimalik tõestada. Tehisintellekt ei ole nii öelda google'i otsingumootori järgi tekstide ülesleidmine, mida vanasti sai kontrollida plagiaadimasinaga. Tehisintellekt ei võta kellegi võõraid lauseid sõna sõnalt, vaid ta ikkagi genereerib teksti ise ja seda on väga raske tõestada, et laps on seda kasutanud, et need ei ole tema enda mõtted, vaid need on kellegi teise mõtted.
Just seetõttu on ülioluline, et õpetajad mõistaksid, kuidas tehisintellekt toimib ja oskaksid seda õppeprotsessis rakendada. Et õpilased ei saaks panna tehisintellekti enda asemel õpiülesandeid tegema, vaid kasutaksid seda abistajana õppimisprotsessis. Me tahame, et tehisintellekt oleks koolis ning et me kasutaksime seda mõtestatult ja juhendatult. Et õpetajad ehitaksid õppeprotsessi üles niimoodi, et tehisintellekt on sinna sisse integreeritud.
Kuidas te valite välja need koolid, kes sellesse projekti kaasatakse?
Me me anname litsentsid ja tehisintellekti tööriistad kõikidele gümnaasiumitele, kõikidele kümnendatele ja üheteistkümnendatele klassidele. Tehisintellektiga on üldiselt selline lugu, et ta ei ole ju valmis produkt. Ei ole nii, et täna on ta valmis ja nüüd me saame teda koolis kasutama hakata. Ka tehisintellekt õpib, ta õpib iga päev ja tema õppimisvõime sõltub sellest, kuidas seda kasutatakse ja kui intensiivselt seda kasutatakse. Kui palju talle antakse infot ja millise andmestiku pealt teda treenitakse. Tehisintellekt ju õpib samal ajal, kui me seda kasutame ja muutub aina võimekamaks ja targemaks tänu sellele, et me seda kasutame.
Me hakkame koolitama ka õpetajaid, et nad oskaksid seda seda töövahendit kasutada, sest tehisintellekt on ikkagi õpetaja töövahend, nii nagu töövihik ja õpik ning igasugused äpid. Nüüd asetub sellesse ritta järgmine töövahend, mille nimi on tehisintellekt .
Kas meil on olemas tehisintellekti arendajatega kokkulepped, et me saame neid programme kasutada?
Need läbirääkimised seisnevad esiteks selles, et kuidas see keele mudel kasutab Eesti hariduses olulisi õpiväljundeid. Teiseks on läbirääkimistel oluline andmekaitse ehk laste isikuandmete kaitse. Läbirääkimised on alanud maailma juhtiva tehisintellektil põhineva õpitarkvara loojate OpenAI ja Anthropicuga, plaanis on kaasata ka teisi huvilisi. Sooviksime läbirääkimisi alustada ka Google'i ja Microsoftiga.
Kuidas on meil koolides lood riistvaraga, kas arvutid on sellised, mis võimaldavad neid uusi programme sinna laadida?
Lood on hästi erinevad, koolid on hästi erinevad ja lastel on ka isiklikud vahendid olemas. Selle projekti eesmärk ei ole kõigile lihtsalt läpakat kätte jagada ja arvata, et sellega nüüd asi laheneb. Pigem tuleb need tööriistad anda koolidele. Me tahame, et need tööriistad oleksid keskselt hallatavad, mis tähendab seda, et sinna ei saa TikTokki ega mingeid muid programme sisse laadida. Need on spetsiifiliselt ikkagi ainult tehisintellekti jaoks kasutatavad töövahendid.
Eks me asume koolidega läbirääkimistesse, et kellel kui suures ulatuses on tegelikult neid täiendavaid vahendeid vaja. Ettevõtjate panus sellesse projekti seisnebki tegelikult nende töövahendite garanteerimises ja riigi panus on õpetajate koolitus, kogu kontseptsiooni väljatöötamine ja protsessi juhtimine tervikuna. Nii et meie raha läheb õpetajate koolitusse ja erasektorilt tuleb raha töövahendite soetamiseks.
Rahaliselt ei ole tegemist väga kuluka projektiga, sest suur osa nendest globaalsetest firmadest, kes arendavad tehisharu, on väga väga siiralt huvitatud sellest, et neid litsentse kasutaks. Sel viisil me ju treeniksime tehisaru hariduse infoga, nii et me võime saada need litsentsid ka tasuta, kuna neil on huvi meiega koostööd teha.
Kas nende kokkulepetega võiks olla kiire, kas käibki selline võidujooks, et kes enne kaubale saab?
Ma ei tea, kas just võidujooks, aga Eesti haridussüsteem on olnud alati innovatsioonile avatud. Euroopas ollakse ikkagi väga konservatiivsed ja äärmiselt ettevaatlikud igasuguste innovatsioonide sisselaskmisel. Pigem on suhtumine selline, et parem jäägu need mobiiltelefonid koju ja ärme tehnoloogiat kasutame, ärme digitaliseeri ja teeme kõike ikka kriidi ja tahvli ning töövihikutega. Ma arvan, et tehisaru arendajate jaoks ei olnud üldse üllatav, et telefonikõne, et me soovime tehisaru õppeprotsessis kasutada, tuli Eestist. Oleme digiriigina tuntud, nii et kui sa helistad ja ütled OpenAI bossidele, et tere ma helistan teile Eestist, siis nad võtavad toru ja on huvitatud meiega rääkimast.