SÕJASTUUDIO ⟩ Stoicescu: Trump tahab teha kokkuleppeid nii Ukraina kui Venemaaga

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu (Eesti 200) rääkis Postimehe «Sõjastuudios», et on üsna kindel, et USA ja Ukraina vaheline maavaralepe sõlmitakse, aga ilmselt ei soovi ukrainlased, et seal oleks kirjas, et Ukrainal on USA ees mingi võlg.

Ukraina ja USA sõlmivad ilmselt veel sel nädalal maavaralepingu, mida see leping Ukrainale tähendab?

On üsna selge, et president Trump tahab teha kokkuleppeid nii Ukraina kui ka Venemaaga. See kokkulepe paneb paika need tingimused, mille alusel luuakse Ukraina ülesehitamise investeerimisfond. Fond vajab raha ja see raha tuleb Ukraina maavarade kaevandamisest ja müügist. Kui suurest summast käib jutt, on raske öelda, suurusjärk pannakse paika ilmselt mingi lisakokkuleppega. See on selline põhimõtteline raamkokkulepe, aga konkreetsemalt minnakse edasi siis, kui see kokkulepe on tehtud.

Siin on veel mitu aspekti. Nii palju kui mina aru saan, siis ukrainlased ei soovi mitte mingil juhul, et selles raamkokkuleppes oleks kirjas, et Ukrainal on justkui mingi võlg USA ees, mida ta nüüd oma maavaradega lunastab. Me ei räägi mitte ainult naftast, maagaasist, haruldastest muldmetallidest ja teistest maavaradest, vaid ka Ukraina taristust, sealhulgas sadamate kasutamisest. Tundub, et see on parem variant kui see esimene, mis ukrainlastele esitati.

Julgeolekutagatisi seal nähtavasti ei ole ja see on veel üks fakt, millega peab arvestama. Trump on väga selgelt ja korduvalt kinnitanud, et vähemalt tema presidendiks oleku ajal Ukraina NATOsse ei pääse. Aga ka selles osas ma ütleksin, et mine tea, vaatame, mida elu toob. Kui olukord muutub ja asjaolud ka, võib ta teha kannapöörde. Trump on ennegi demonstreerinud, et võib oma seisukohti muuta. 

Ameerika president on ka öelnud, et kui see leping allkirjastatakse, siis annab see Ukrainale võimaluse edasi sõdida, mida sellest väljaütlemisest võiks välja lugeda?

Ma loodan, et see saab olema mitte ainult suusõnaline, vaid ka kirjalik klausel, mida respekteeritakse. See oli natuke nagu hoiatus Venemaale, et kui te ei tee rahu, siis on Trump valmis müüma maavarade raha eest Ukrainale isegi rohkem relvastust kui seni, et Ukraina saaks ennast kaitsta. USA toetus on kahtlemata vajalik, sest Euroopa üksi ei pruugi suuta Ukrainale nii palju relvi tarnida kui koos USAga.

Mis selle kõige taustal rindel toimub?

Venelased on jupikaupa edenenud, aga seda ei saa küll mingisuguseks läbimurdeks või väga suureks ohuks nimetada. Nii palju on nüüd lugeda, et Venemaa ei valmistu ilmselgelt rahuks, vaid sõja jätkumiseks, sest Lõuna-Korea luure teatas avalikult, et uus Põhja-Korea väekontingent on Venemaale suundunud.

Venemaal ei ole väga palju võimalik enam oma positsiooni läbirääkimistel parandada, kui Ukrainas just midagi väga katastroofilist ei juhtu. Ilmselt on loobutud ka mõttest, et Zelenskõid ja Ukraina seaduslikku valitsust oleks võimalik kõrvaldada. Nii et Putinil ja Venemaal tuleb sellega leppida, et Zelenskõi on siiski see, kellega tuleb rahuläbirääkimisi pidada.

Kas võib veel juhtuda, et seda maavaralepet lepet ei allkirjastatagi, sest viimasel hetkel pannakse sinna ameeriklaste poolt sisse midagi sellist, millega Ukraina ei saa nõustuda?

Kõike võib juhtuda, aga praegu on märgid küll sellised, et seda pigem ei juhtu.

Mis saab pärast selle leppe allkirjastamist, kas siis hakatakse kohe tegelema rahukõnelustega?

Ma ei tea, mulle tundub, et see on selline malemäng, kus tahetakse kiiresti võita. Paraku on ette mõeldud väga vähe käike ja ei mängita klassikaliste avangute järgi. Ohverdatakse igasuguseid malendeid, ilma et selle taga oleks mingit kavalat rünnakuplaani. Euroopa püüab ennast nügida ka kuidagi läbirääkimistelaua äärde, aga Trump ja tema lojaalsed administratsiooniliikmed ning muud golfisõbrad rõhutavad, et Euroopal ei ole seal mingit kohta.

Nii et eks nüüd tuleb Euroopa liidritel nendes tingimustes diplomaatiliselt osavalt käituda, aga samas ka selg sirgu ajada, sest keegi ei austa neid, kes lömitavad. Trump võib küll vihastada, kui Euroopa tuleb välja oma kindla seisukohaga, aga ta peab võib-olla midagi sellest lõpuks ka aktsepteerima.