MIS UUDIST? ⟩ Kristjan Lepik: Eesti metsad võivad saada kliimamuutuste leevendamisel võtmerolli

Neljapäevases Postimehe video-podcast'is «Mis uudist?» on külaliseks kliimaidu Arbonics kaasasutaja Kristjan Lepik, kes jagab saates uudiseid enda maailmast. Lisaks arutleme temaga suurimate klikimagnetite ja tähtsaimate uudiste üle.

«Mets on 350 miljonit aastat vana tehnoloogia, mis oskab süsinikku salvestada,» ütles investor ja ettevõtja Kristjan Lepik, kelle juhitud Arbonics ühendab eraomanikke ja Lääne-Euroopa ettevõtteid, et aidata kaasa süsiniku sidumisele ja metsade säilitamisele.

Saates rääkis Kristjan Lepik Arbonicsi plaanidest, mille keskmes on Eesti ja Euroopa metsade hoidmine ja süsiniku sidumine. Arbonicsi mudel põhineb eramaaomanike ja suurte lääne ettevõtete koostööl – üks pool tahab loodusele midagi head teha, teine on valmis selleks raha eraldama.

«Viime kokku kaks eraosapoolt, riikidelt ei küsi midagi. Eramaaomanik saab lubada, et ei raiu oma metsa näiteks 140 aastat, ja selle eest makstakse talle tasu – umbes 15 000 eurot hektari kohta, kuid see summa koguneb kahekümne kuni kolmekümne aasta jooksul,» selgitas Lepik. Tema sõnul võib selline süsteem anda metsaomanikele uue majandusliku stiimuli ning samal ajal vähendada kliimamuutuste mõju.

Kliimamuutustest rääkides on Lepik veendunud, et see teema muutub tulevikus veelgi aktuaalsemaks. «Kui täna domineerivad uudistes sõda ja geopoliitilised pinged, siis 2027–2028 on kliimahirm suurem kui sõjahirm,» uskus ta. Samas tõi ta välja, et inimloomus on üles ehitatud pigem lühiajalisele mõtlemisele ning kliima kipub sageli päevakorrast kaduma.

Metsanduse kõrval puudutati saates ka Euroopa majanduslikku konkurentsivõimet ja rohepööret. Lepik leidis, et Euroopa peab vähem keskenduma regulatsioonidele ja rohkem majandusloogikale. «Selle asemel, et riik ütleks, kuidas raha jagada, ütleme hoopis: «Riik, ära sega!» ja paneme süsteemi tööle eraalgatusena,» rõhutas ta.

Kliimamudelite järgi jääb Eesti tulevikus üheks rohelisemaks ja elamisväärsemaks kohaks, mistõttu võib siinne kinnisvara muutuda eriti atraktiivseks. «Kui keegi müüb täna Eestis hirmu tõttu oma kinnisvara ja ostab Hispaaniasse, võib ta kaotajaks jääda – meie mudelid näitavad, et Lõuna-Hispaania võib 25 aasta pärast olla sisuliselt kõrb,» hoiatas Lepik.

Lõpetuseks toonitas ta, et Eestil on väga hea potentsiaal olla üks Euroopa suurimaid võitjaid järgmise kümne aasta jooksul. «Me oleme väikese ja paindliku riigina suutnud kiiresti areneda. Kui suudame julgelt tegutseda ja hirmu maha raputada, on meie võimalused suured,» ütles ta.