SÕJASTUUDIO ⟩ Leo Kunnas: olukord on ettearvamatu, on mõistlik valmistuda halvimaks

Leo Kunnas Postimehe «Sõjastuudios». Foto: Martin Pedaja

Rahvusvaheline olukord on keeruline ning ka Ukraina saatust on praegu üsna keeruline ennustada, sõnas erusõjaväelane ja riigikogu liige Leo Kunnas Postimehe «Sõjastuudios».

​Kunnase arvates on Ukrainal kolm võimalikku julgeolekugarantiid:

NATO liikmeks olek, Ameerika Ühendriikide kahepoolne kokkulepe Ukrainaga ning see, et Ukraina loob iseseisva tuumaheidutuse. «Nüüd on näha, et kaks esimest varianti ei ole võimalikud. Järelikult jääb kolmas variant,» tõdes ta.

Kunnas meenutas, kuidas Ukraina pidi 1994. aastal sõlmitud Budapesti memorandumiga oma tuumarelvastuse ära andma, kuid nüüd on Ukraina sellest veast õppinud. «Kas Ukraina on tehniliselt võimeline tuumarelva ja selle kandjaid looma? Jah. Millises ajaraamis ja millise hinnaga? Seda on mul raske vastata,» arutles Kunnas.

Ta lisas, et kui Ühendriigid tõepoolest valivad isolatsionistliku kursi, siis võivad tuumaheidutuse peale mõtlema hakata ka teised riigid, näiteks Poola, Jaapan ja Lõuna-Korea.

Ta lisas, et kui Ühendriigid tõepoolest valivad isolatsionistliku kursi, siis võivad tuumaheidutuse peale mõtlema hakata ka teised riigid, näiteks Poola, Jaapan ja Lõuna-Korea. Kui Ühendriikide poliitika läheb sinna suunda, et liitlased peavad rohkem ise enda eest hoolitsema, siis tuleb Kunnase arvates aktsepteerida seda, et osa iseseisvast kaitsevõimest on ka iseseisev tuumaheidutus. «Kas see areng on maailma jaoks väga positiivne, see on iseküsimus, aga näeme seda, et totalitaarsete riikide allianssi ei saa alahinnata,» lisas ta.

Samas tuletas ta meelde, et rahu Ukrainas ei sünni ilma Ukraina nõusolekuta. «Kui president [Volodõmõr] Zelenskõi soostuks sõlmima rahu väga ebasoodsatel tingimustel, siis on selge, et tal ei lastaks seda lihtsalt teha ja tal poleks poliitilist tulevikku Ukrainas,» ütles Kunnas.

«Ma ise hindan relvarahu tõenäosuseks umbes 40 protsenti,» lisas Kunnas. Ta meenutas, et kui 2015. aastal sõlmiti Minski kokkulepe ja relvarahu, siis tegelikult konflikt Ida-Ukrainas siiski jätkus. Mõlema poole tulelööke toimus pärast seda praktiliselt iga päev.

Kunnas hindas, et Ukrainal on võimalik selle aasta jooksul tasavägiselt sõda jätkata, kui Ukraina rahvas ja tema valitud juhid otsustavad sõja jätkamise kasuks. «Nende maksimaalne territooriumi kaotus võiks olla kõige halvemal juhul umbes protsent territooriumist, põhijoones Donetski oblastis. Ehk strateegilises plaanis see ei muudaks mitte midagi,» lisas ta.

Küsimusele, kas ja kui palju peaks Eesti praegu mures olema, vastas Kunnas, et meil puudub praegu võime hinnata olukorda, kuna Venemaa tegutsemisloogika ja ratsionaalsus on täiesti teistsugune. «Kuna olukord on ettearvamatu, siis on mõistlik valmistuda halvimaks,» ütles ta.