OTSE POSTIMEHEST ⟩ Aleksei Jašin: riigieksami tulemuste mõjutamine ei ole vastuvõetav, inimesed peavad vastutuse võtma

Äsja avalikustas «Reporter», et Tallinna tehnikagümnaasiumi õpetaja lahendas koos õpilastega eksamitöid ning parandas nende vastuseid sedasi, et õpilased saaksid täis eksami läbimiseks vajaliku punktisumma. Sügisel selgus, et Tallinna eliitkooli direktor võttis seadusevastaselt kooli õppima töötajate lapsi. Mis toimub Tallinna koolielus, selgitab «Otse Postimehest» stuudios Tallinna abilinnapea Aleksei Jašin (Eesti 200). 

Praegu on Tallinna koolielus päris keerulised ajad. «Reporter» tõi välja tõsiasja, et matemaatikaõpetaja aitas õpilasi eksamitel niimoodi, et nad saaksid üle vajaliku lävendi. Saan aru, et õpetaja pani ise nüüd paberi lauale ja läheb ära, aga kuidas teie sellest teada saite?

Alustame suurest pildist – Tallinna hariduselus on toimumas iga päev väga palju asju ja see kool ei ole mingisugune erand. Mis puudutab tehnikagümnaasiumi juhtumit, siis alustame sellest, et riigieksamitel vastuste etteütlemine või hiljem tulemuste korrigeerimine ei ole vastuvõetav. Kuna see juhtum leidis igatpidi ka tõestust, siis ei olnud vastuvõetav, et see õpetaja jätkab, ja ta lahkub. Kuidas see minuni jõudis? Eks me saame iga päev pöördumisi murelikelt vanematelt, õpilastelt, õpetajatelt mõne kooli, huvikooli või lasteaia kohta ja ütleme nii, et kaks kolmandikku pöördumistest on tavaliselt see, et on vaja suhteid klaarida. Eksamitulemuste mõjutamine või muutmine on ikkagi haruldus.

Mitu aastat see õpetaja seda tegi?

No seda on nüüd raske öelda, kuna õpetaja on tõesti pikka aega töötanud ja on ka ise kinnitanud, et on mõjutamisega tegelenud.

Kas direktorile panete süüks ainult selle, et ta seda matemaatikaõpetajat kaitses või on ta ka millegi muuga vahele jäänud?

See on ikkagi peamine, mis on selle töösuhte lõpetamise teekonnale alguse pannud. Nagu ma ütlesin, siis riigieksami tulemuste mõjutamine ei ole mitte mingil juhul vastuvõetav ja see on moment, kus inimesed peavad vastutuse võtma. Need teised momendid, mida sai «Reporteri» saatest vaadata, on edastatud haridusametile.

Koolikius?

Seal on koolikius ja seal on üks küsimus, mis puudutab Rajaleidja otsusega õpilaste nii-öelda lisafinantseerimist, mis tuleb riigi ja linna poolt koolile ja siis selle raha eest peab vormistama kas tugiteenuseid või korraldama väiksemates klassides õpet. Sellel põhjusel, et need kahtlused on laekunud, on sisekontroll seda kontrollimas, aga praegu pole veel kindel, kas midagi on valesti läinud või mitte.

Eile oli «Reporteris» lugu sellest, kus olid õpilased ja osa vanemaid rääkimas koolikiusust. Kuidas te selle koolikiusu ja traumaga tegelete? Õpilased kardavad, õpetajatel on stress.

Ma nimetasin praegu kaks kõige tõsisemat asja, mis on viinud kaks inimest töölt. Mis puudutab kollektiivi sees koolikiusu, siis peab tõdema, et see on probleem paljudes haridusasutustes Eestis. Selleks on Tallinna linnal strateegiline partner Kiusamisvaba Kool, millel on koostöö 13 kooliga. Programm tähendab seda, et kümned õpetajad lähevad koolitustele, läbivad need, rakendavad metoodikat ja see on teaduspõhine lähenemine – kui on õigesti lähenetud, siis see toob kiusamist vähemaks.

Matemaatikaõpetaja on tehnikagümnaasiumist läinud, samas matemaatikaõpetajaid väga palju Eestis ei ole. Kuidas te leiate õpetaja sinna kooli, kus on nii palju traagikat? Kus õpilased on harjunud, et õpetaja aitab eksamitest läbi saada.

Meil on haridusmaastikul 20 protsenti kutseta õpetajaid, kellega täidetakse neid kohti, mida kutse või magistriga ei täida. Kõik need hariduslepped ja töötingimuste parandamine on suur diskussioon riigi ja Tallinna tasemel. Mis puudutab seda konkreetset kooli, siis minu andmetel käivad seal praegu asendused. Minu andmetel on tehnikagümnaasium, vaatamata sellele juhtumile, väga hea kool Mustamäe linnaosas. Arvan, et sinna tööle või õppima minna on igati okei. Nüüd tuleb ju uus juht ja vaade, võib ka selle ära oodata.

Aga kuidas täita seda kohta nüüd niimoodi, et teistes õpetajates ei tuleks seda kurjuse laviini, et näed, tuli uus õpetaja?

Alustame lahkumise momendist. On teatud asjad, et kui sa nende vastu eksid, siis on vastutuse võtmise moment. See on ka minu töö puhul nii – ma võin olla väga hea abilinnapea ja teha kümme asja õigesti, aga kui tuleb see üks eksimus, siis on minek. Vastutust peab võtma.

Sel sügisel oli juhtum, et Tallinna eliitkool Gustav Adolfi gümnaasium, võttis seadusevastaselt kooli õppima töötajate lapsi. Direktor Henrik Salum sai ju tegelikult aru, et ta seda viga teeb, aga miks nad ei võiks täita klassiruume õpetajate lastega?

Lihtne vastus – seadus ei luba. On väga täpselt öeldud, millistel kriteeriumitel me lapsi eelisjärjekorras koolidesse võtame ja seal ei ole midagi kirjas, et kellegi lapsed on eelistatumad teistest Tallinna lastest. Juht on saanud linnalt hoiatuse ja on seda aktsepteerinud.

Saan aru, et hoiatuse sai ka ainult seetõttu, et seda pole varem seal koolis juhtunud?

Gustav Adolfi direktor on väga hea koolijuht, väga hea partner, aga selle hoiatuse lihtsalt pidime andma, sest see on proportsionaalne selle vea juures. Ma ütlen, et ma inimlikult igati mõistan seda, sest natuke on see nagu õpetajatele lisaväärtuste pakkumine lisaks palgale. Me kohtume täna Gustav Adolfi hoolekoguga ja see on üks neist teemadest, millest me kindlasti räägime. Inimlikult on mõistetav, aga ükskõik mis pidi seadust vaadata, see kahjuks välistab selle momendi.

Nüüd on ka Tallinnas see, et soovitate lapsevanematel viia oma lapsed üleminekukoolidesse. Mis preemia selle eest saab?

Alustame sellest, et mitte midagi uut siin tegelikult ei ole. Sadu lapsi on läinud eesti koolidesse ja pinge on päris mitmes Tallinna koolis tekkinud. Pinge selles mõttes, et on vaja lisaressurssi ja keeletaset tõsta väga kõrgele muukeelsetel lastel. Tõesti, 2030. aastal ülemineku eesmärk on see, et kõik koolid on sada protsenti eestikeelsed ning ei oleks Tallinna linnas vahet, kas minnakse ühte või teise kooli – Eestis elav laps peab saama igas koolis emakeele tasemel väga head eestikeelset haridust.

Eesti 200 esimees Kristina Kallas kuulis siin aasta tagasi Jaak Aaviksoolt, et ei ole vaja ikka raha betooni valada – samas Tondirabale tahetakse teha uus riigigümnaasium. Kas te abilinnapea ja erakonnakaaslasena ütlesite, et Kristina, äkki ei ole vaja?

Ma arvan, et Jaak Aaviksoo tagasiside ei olnud nii resoluutne, et ei ole vaja uusi koole ehitada, sest neid on vaja ehitada. Küsimus on võib-olla ruutmeetri hinnas, et kas me ehitame maailmatasemel arhitektuuri, mis on väga väärikas.

Lasnamäele tuleb siis halvema tasemega või?

Ei tule. Ma lihtsalt üritan tõlgendada Jaak Aaviksoo positsiooni ja see on see, et Eestis pannakse palju raha betooni ja natuke vähem õpetajatesse. Mis puudutab Lasnamäge, siis see on väga oluline projekt ning Lasnamägi vajab riigigümnaasiumit, mis teenindaks mitte ainult Lasnamäge, vaid Ida-Tallinnat. See on ka üks osa tugevast eestikeelsest haridusvõrgust, mida me ehitame Tallinnas. Kohti on niikuinii Lasnamäele vaja – meil on mitu kooli kahes vahetuses, mis on suur probleem. Seetõttu tuleb riigigümnaasium ja üks põhikool riigi poolt.