MIS UUDIST? ⟩ Peeter Koppel: raha on üks parimaid inimese motivaatoreid

Postimehe video-podcast'i «Mis uudist?» külaliseks on esmaspäeval majandusanalüütik Peeter Koppel, kes jagab saates uudiseid enda maailmast ja kellega koos vaadatakse läbi päeva tähtsamad uudised. 

«Trumpi tariifide uudised, kuigi oli juba varem teada, et Trump hakkab korralikult tollidega laamendama, tänahommikune turupilt kõige mõnusam ei olnud. Seda seetõttu, et turgudele ei meeldi ebakindlus. Kuigi turud olid enam-vähem arvestanud sellega, et tollitariifid tulevad, kuid ebakindlus oli selles, millal ja kui palju,» rääkis Koppel. 

Kui me mõtleme Ühendriikidele ning nende majanduse suurusele ja tähtsusele, võib teoretiseerida, et tollitariifid tekitavad olukorra, kus kohalikud töösturid võtavad ennast kokku ning loovad täiendavat sisemaist innovatsiooni. «On olemas ajaloolisi näiteid küll. Aga üldine pilt on siiski see, et kui mingid tarneahelad on välja kujunenud majanduses, võib see ikkagi enamasti tekitada probleeme. Tollitariifid on väga inflatsioonilised ning tariif ise kajastub ka hinnatõusus. Me oleme nii või naa keskkonnas, kus inflatsioon kuskil põõsa taga luurab,» rääkis Koppel. 

Kannatajad oleme me kõik, ka Euroopa Liit. «Kõige suurem kannataja on see, kes kõige rohkem Ameerikasse ekspordib ehk Saksamaa. Ja noh, Eesti majanduskasv on funktsioon Saksamaa majanduskasvust, sest Saksamaa on üks meie peamisi ekspordipartnereid,» selgitas Koppel. 

Kas riik saaks midagi ära teha selleks, et see kukkumine väga valulik ei ole? «Ega siin väga palju ei olegi teha, sest me oleme väike avatud majandusega riik ning me oleme ekspordile orienteeritud majandusega. Ilmselt mitte midagi muud me kunagi olla ei saagi. See tähendab aga seda, et me saame need laksud nii või naa kätte. Aga kui majanduspoliitiliselt mõelda, siis ilmselt ainuke asi, mis meid aitab, on see, et me oleme veel avatum ja me oleme välisturule orienteeritud,» vastas Koppel. Ta lisas, et turg on tõestanud oma toimimist, kui me oleme suhteliselt vähe reguleeritud. «Meil muud väga pakkuda ei ole,» nentis Koppel. 

Mida täpsemalt peaks ära tegema? Koppeli hinnangul suures pildis on Eesti liikunud viimastel aastatel sellise mudeli suunas, mis eriti hästi ei toimi. «Üldiselt Euroopa mudel ehk sotsiaalne mudel tähendab seda, et kõik on sõbralik, sotsiaalne ja inimesest hooliv. Aga selle juures on üks erakordselt oluline asi see, et Euroopa majandus ei ole piisavalt kõrge tootlikkusega, et seda sotsiaalset mudelit finantseerida» lausus Koppel. 

Vaata saatest, kuidas kommenteerib Koppel Venemaa majandust ning ettevõtjate Heido Vitsuri ja Indrek Neivelti ideed maksta sünnitanud emale lapse eest 500 eurot kuus.