Saada vihje

SÕJASTUUDIO Rainer Saks: Venemaa on väga osavalt Trumpile sundinud peale käitumismalli (5)

Copy

Samal ajal, kui Trump üritab Putinit survestada läbirääkimiste laua taha Ukraina sõja lõpetamiseks, käib sõda rindel jätkuvalt edasi. Hetkeolukorda sõjarindel analüüsis Postimehe Sõjastuudios julgeolekuekspert Rainer Saks. Saade oli eetris esmaspäeval kell 13. 

Saatejuht on Tarvo Madsen

President Trump allkirjastas hulgaliselt korraldusi, sealhulgas peatas USA 90-ks päevaks abipaketid. Kas see üldse mõjutab Ukrainat?

Mõjutab küll, sest USA viis läbi ka Ukrainas arengukoostöö ja tsiviilvaldkonna abiprojekte, ka need on praeguseks peatatud. Ma ei oska öelda peast, kui suured need US-aidi (USA abi - T.M) summad olid, aga need on kindlasti kümnetes miljonites dollarites.

Sõjalisi abipakette nad praegu peatanud ei ole, aga siin on niimoodi olukord, et nad ei pea ju uusi otsuseid tegema, sest lahkunud administratsioon on otsused ära teinud ja abi jookseb. Kui nüüd tuleb aeg teha uusi otsuseid, siis on teine olukord ja näeme.

Euroopas on põhiliseks teemaks Putini ja Trumpi võimalikud kõnelused. Kui tõenäoline see on, et see võib päriselt tulemust tuua ning kui tõenäoline on, et see saab olema Ukrainale ebameeldiv?

Väga raske vastata sellele küsimusele. President Trump on teinud mõned taktikalised vead ja ka mõned asjad ka taktikaliselt õigesti teinud. Ta ei ole läinud Venemaad välja meelitama vaid on andnud märku, et on valmis ka sõjalist ja majanduslikku survet kasvatama sanktsioonide näol. Taktikaline viga on see, et ta on jätnud mulje Venemaale, et on väga tähtis saavutada kiire kohtumine kahe presidendi vahel. Venemaale annab see võimaluse hakata protsessi kiirelt solkima ja suunama endale sobivamas suunas. President Trump vaatamata oma bravuurile ei ole suutnud siiski leppida kokku praeguseni mitte mingit kindlat kohtumist Venemaa presidendiga ja minu teada ei ole nad isegi helistanud üksteisele. Järelikult eeltöö on selline, mis ei anna põhjust otsekontaktiks.

Te mainisite ka võimalikke sanktsioone, millest Trump on rääkinud. Samuti on ta rääkinud naftahinna alandamisest. Kui palju sellised asjad päriselt Venemaad võiks pärssida?

Ikka. Natuke küll pikemas perspektiivis ja pikema perioodi vältel. Tänapäeval millegipärast eeldatakse, et selliste otsuste mõju on välkkiire - ei ole. Venemaal on reservid, kehtivad lepingud, mida täidetakse ja naftat müüakse veel suurtes kogustes, kuigi see on vähenenud, hind on alanenud ja sissetulekud on kahanenud. Seda me näeme ka Venemaa riigieelarve puhul, et mõju on täiesti selgelt olemas.

Aga see osa president Trumpi retoorikast tegelikult Venemaa käitumist liiga palju hetkel ei mõjuta. Mõjutab kiirustamine ja rabistamine, et näidata, et kokkulepet üritatakse saavutada. Esimese saja päeva kontekstis naftasanktsioonide otsused nii kiiresti mõju ei avaldaks ja Venemaal on võimalus USA-d natukene irriteerida. Nad on väga osavalt seda teinud.

Nad ei ole liiga palju avalikult sõna võtnud vaid on avalikult näidanud valmisolekut kokkusaamiseks teatud tingimustel, aga nad on väga osavalt president Trumpile sundinud peale käitumismalli, millest ta tõenäoliselt isegi ei saa aru.

Pühapäeval Ukraina tabas Venemaal nafta rafineerimistehast ja selliseid uudiseid loeme aina rohkem, et Ukraina suudab tabada Venemaal olevat taristut. Mida see ütleb, et ukrainlased suudavad seda aina rohkem teha?

Siin on kaks elementi, mis on väga tähtsad. Isegi võibolla kõige olulisem on, et Venemaal puudub tõhus õhutõrje kogu oma territooriumil. Venemaa territoorium on väga suur ja ei saagi eeldada, et seda riiki on võimalik ühtlaselt väga efektiivse õhutõrjega kaitsta. Praegu näib, et efektiivsem õhutõrje on Moskva piirkonnas ja mujalt on õhutõrjevahendid viidud valdavalt rindepiirkonda, et seal saaks opereerida Venemaa taktikaline lennuvägi ja jalaväeüksused. Selle tõttu napib õhutõrje seadmeid mujal Venemaal. Mõnedes piirkondades, kus on tabatud sihtmärke Ukraina droonide pool, siis seal kindlasti peaks teoreetiliselt olema mingisugune õhutõrje, mida me näeme, et ei ole olnud.

Teine moment on see, et kui Ukraina seda piisavalt sihikindlalt ja järjekindlalt teeb - naftatootmisvõimsuste ründamine annab märksa kiiremat lisaefekti. Nüüd oli esimest korda, kus need tehased ikkagi pandi täielikult seisma, mis on tabamuse saanud. Varasemalt on nad osaliselt suutnud tööd jätkata.

Kui palju seal on seda, et Ukraina üritab tekitada Vene ühiskonnas lainetust?

Psühholoogiline aspekt on väga tugevasti olemas, sest Venemaa president on ju ehitanud üles müüdi, et Venemaa armee on maailmas tugevamate hulgas ja kaitseb Venemaad tõhusalt. Nüüd on probleem Venemaa juhtkonna jaoks, et Ukrainat on algusest peale presenteeritud kui sõjaliselt mitte toime tulevat riiki ja siis on korraga selline olukord. Vahepeal üritati vastutust veeretada NATO riikide kaela, aga viimasel ajal ei ole ka seda tehtud. Venemaal saadi aru, et maha vaikida neid rünnakuid ei saa ja nendest antakse teada. Aga üritatakse tulemusi väiksemaks kirjutada pressiteadetes.

Ööl vastu esmaspäeva tegi Venemaa jälle droonirünnaku rohkem kui saja drooniga, millest suur osa suudeti ka maha võtta, aga droonid põhjustasid taaskord ka kahjustusi. Kas droonide vastu on üldse mingit head vahendit olemas? 

Pakun, et Ukraina on praegu ainus riik maailmas, kellel on, ka Venemaal ei ole. Miks on Ukraina droonirünnakud Venemaale veel väga olulised on see, et Venemaa kulutab Ukraina droonide tabamiseks lühimaa- ja keskmaa õhutõrjesüsteemide rakette. Ukraina enamus droone hävitab suuremakaliibrilise kuulipilduja moodi või õhutõrjekahurite tulega ja kasutab ka elektroonikat, mida teeb ka Venemaa. Elektroonilised tõrjevahendid Venemaal peamiselt suunavad need droonid peamiselt sihtmärgist kõrvale, aga Ukrainas näeme, et nad on ka võimelised maandama teatud droone. Osad droonid hävitatakse kineetiliselt, osa maandatakse, aga kuidas selektsioon ja valik tehakse otseselt infot avaldatud ei ole. Osa droone surub Ukraina ka oma õhuruumist välja, ehk Valgevenesse või Venemaale tagasi. Kahjustusi on, aga tegelikult Venemaa rünnakud ei ole andnud praktiliselt mingisuguseid efektiivseid tulemusi. 

Lisaks eelmainitule analüüsis Rainer Saks olukorda Lähis-Idas ning Läänemerel ja näitas Postimehe vaatajatele, mil moel on viimastel nädalatel sündmused arenenud Ukraina rindejoonel. Täispikka intervjuud saab vaadata saatest. 

Tagasi üles