OTSE POSTIMEHEST ⟩ Keit Kasemets: näen ennast selgelt tippametnikuna

Veel viimaseid nädalaid kliimaministeeriumi kantsleri ametit pidav Keit Kasemets on tekitanud Eesti poliitmaastikul pahameeletormi, sest opositsiooni hinnangul muudeti tema riigisekretäriks määramiseks suisa seadust. Mida Kasemets ise kriitikast arvab ning millised plaanid tal uuel ametikohal on?

Saatejuht on Tarvo Madsen.

Kasemets tõi välja, et enim kriitikat seoses tema riigisekretäri ametisse määramisega on saanud justnimelt asjaolu, et muudeti seadust ning kaotati riigisekretäri juriidilise hariduse nõue. «Ma ise usun küll, et seda nõuet vaja ei ole. See on võrdlemisi unikaalne nõue ja kui vaadata ka teisi riike, siis valdavalt ei ole seda kuskil,» ütles ta.

«Teiseks, riigisekretäri roll ajas on muutunud nii palju ja väljakutseid riigisekretäri töös on palju-palju suuremaid, kui valitsuse otsuste õigusliku korrektsuse tagamine,» lisas Kasemets. Samuti tõi ta välja, et juba 2018. aastal esitasid Keskerakond, Isamaa ja SDE valitsuses olles samalaadse ettepaneku.

Ta lisas, et ei näe kogu toimunud protsessi riigisekretäri ametikoha politiseerimisena. «Ma ikkagi näen ennast selgelt tippametnikuna ja olen seda väga pikalt olnud. Ühtegi erakonda ma ei kuulu, ei kavatse ka tulevikus kuuluda ja valimistel kandideerida ei kavatse,» ütles ta. Samas tõi ta välja, et Eestis on olnud ka varasemalt riigisekretär Aino Leppik von Wirén, kes kuulus erakonda. «Ta oli väga hea riigisekretär. Kui ma alustasin riigikantseleis, siis riigisekretär oli just tema ja ma arvan, et ka erakonda kuulumine kuidagi tema professionaalsust ja pädevust sellel kohal ei vähendanud,» ütles ta.

Küsimusele, millised on tema suhted peaminister Michaliga vastas Kasemets, et riigisekretäri ametikoht toetab kogu valitsuse tööd, mitte ainult peaministrit. Samas tõepoolest töötatakse peaministriga ühes majas ning seetõttu peavad suhted olema professionaalsel tasemel head. Ta lisas, et on Michaliga tööväliselt kokku puutunud ainult kahel korral, kuid samas on erinevates ametites koos töötatud.

Samas oleks ta nõus töötama ka teise peaministriga. «Loomulikult olen valmis töötama ka mõne teise peaministriga. Professionaalse tippametnikuna olen töötanud väga paljude peaministrite, ministritega koos,» ütles ta. Samas tõdes ta, et kui koostöö ei klapi on organisatsioonile parem, kui üks juhtidest lahtub. «Loomulikult ei ole see ju rahva poolt valitud poliitik, vaid tippametnik,» ütles ta.

Kasemets nentis, et tal on küll kahju kliimaministeeriumist lahkuda, kuid samas on elus nii, et kui tehakse uusi tööpakkumisi, tuleb neid kaaluda. Ta lisas, et näeb kliimaministeeriumi kantsleri kohal inimest, kellel on kogemus mitte ainult avalikust sektorist, vaid ka erasektorist. «Täna veel ei ole uue ministeeriumi juhi nime,» ütles ta.

Muu seas kirjeldas Kasemets ka seda, millisena ta näeb riigikantselei rolli. Ta sõnas, et riigikantselei ei ole ministeerium ning tal ei ole oma valitsemisala. «Tal on õigusloome pädevus ainult ühes valdkonnas, mis on kriisijuhtimine, kriisideks valmisolek ja julgeoleku koordineerimine," kirjeldas ta. 

Põhiliselt on tema sõnul küsimus selles, millistes valdkondades ja kuidas riigikantselei valitsust toetama hakkab. Kasemets tõi esimesena välja nö bürokraatia vähendamist, ehk avaliku sektori ülesandeid, regulatsioonide vähendamist avaliku sektori poolt ja ettevõtetele pandavaid nõudeid. «Näen kindlasti, et see on üks valdkondi, kus me peame põhjalikult üle vaatama, et mis nõudeid saab vähendada. Peame dereguleerima, peame asju tegema lihtsamalt ja kiiremini,» ütles ta. 

Samuti tõi ta välja majandusreformide toetamise. «See ei tähenda, et riigikantselei muutub teiseks majandusministeeriumiks vaid pigem see tähendab just nende teemade lahendamist ja edasi viimist, mis on mitme ministeeriumi valitsemisalas,» kirjeldas ta. 

Kasemets avaldas ka arvamust, et tema nägemuses tuleks riigieelarvet muuta selgemaks ja läbipaistvamaks ning tema hinnangul on seda ka võimalik teha. «Ma arvan, et me päriselt ei peaks ka tagasi minema kulupõhise eelarve aega,» lisas ta. Samas oli ta nõus riigikontrolli kriitikaga, kes näiteks on toonud välja, et riigieelarvest on keeruline leida seda, kui palju kulutatakse järgmisel aastal raha Rail Balticule.

Lisaks rääkis tulevane riigisekretär pikemalt sellest, millisena ta näeb riigikantselei rolli ning juttu tuli ka kliimaministeeriumit puudutavatest teemadest. Täispikkuses intervjuud saab kuulata saatest.