JULGEOLEK TÄNA ⟩ Julgeolekuprognoos 2025: Kuidas mõjutavad Eestit Venemaa ja NATO tulevik?

15.05.2024, Tallinn, «Julgeolek täna». Saadet teevad Meelis Oidsalu (vasakul) ja Erkki Koort. Foto: Mihkel Maripuu

Otsesaates «Julgeolek täna» arutavad julgeolekueksperdid Meelis Oidsalu ja Erkki Koort Eesti julgeolekut mõjutavate aktuaalsete tegurite üle.

Selle saate teemaks on julgeolekuprognoos 2025. aastaks.

1. Kahtlemata jätkuvad 2025. aastal Venemaa hübriidrünnakud Euroopas, maailmas ja kindlasti ka Eestis. Kriitilise taristu kaitse probleemid Soome lahes ei vaibu. Füüsiline valvamine ei ole väga kasulik tegevus, sest terves ulatuses seda teha ei saa. Energeetika puhul on kahtlemata vaja ka välisühendusi, kuid aastaid ei ole tegeletud piisavate võimsuste loomisega. Mingil põhjusel aga kipume otsustama juhitavate tootmisvõimsuste juurdeloomisel Narva kasuks. See ei pruugi olla kuigi tark tegu. Lisaks ootab meid kuu aja pärast desünkroniseerimine Venemaa elektrivõrgust, mis ei tundu ka keset talve just riskivaba ettevõtmisena.
2. Kindlasti pakub küsimusi NATO areng ja tulevik. Soome ja Rootsi liitusid alliansiga peale Ungari ja Türgi pikka venitamist. Üha rohkem kerkib küsimuseks seegi, kas saame Ungarit ja Slovakkiat NATO liitlastena usaldada ning kas nendega võib jagada alliansis ringlevat salajast informatsiooni. Eraldi teemaks on seegi, millise positsiooni võtab NATO kohta USA uus president. Juuni lõpus tuleb ka NATO tippkohtumine.
3. Venemaa võimalikud arengud pakuvad kindlasti väga suurt huvi. Arvestades Venemaa armee tehnika hävingu ulatust, peab seal tekkima mingi muutus või tuleb neil oluliselt relvastust juurde saada. Pinna all on pidevalt olnud vastuolusid ka eliidi vahel ning neid mõrasid aidanud lüüa nii ukrainlaste sissetung Kurski oblastisse, Põhja-Korea sõtta astumine ja Süüria režiimi langemine. Venemaa majanduse seisul tuleb kindlasti silma peal hoida, sest mitmed majandusnäitajad on küll viimasel aastal olnud head, kuid need pole jätkusuutlikud.
4. Sõda Ukrainas jätkub, kuigi USA uus president Donald Trump on lubanud selle kiiresti lõpetada. Samas asus paari päeva eest Ukraina vasturünnakule Kurski oblastis ning Venemaa sõjablogijad on viidanud võimalusele, et Ukraina ründab ka mujal. See on võimalik, kuid sõja praeguses seisus peab Ukraina sellisel juhul suutma kutsuda esile mingi muutuse. Bideni administratsioon on oma viimastel kuudel asunud Ukrainat toetama suuremas mahus, kuid osa sellest abist jõuab kohale väga palju hiljem, kui seda vajati.
5. Kaitseväejuhataja on käinud välja mõtte võtta 2026 ajateenistuse reformimiseks ning valmistada instruktorid paremini ette järgmisteks väljaõppe tsükliteks. Reformi kohta on avaldatud toetust, aga see on saanud ka kriitikat, sest aastakäigust jääks välja õpetamata umbes 2800 reservväelast. Kuigi diskussioon ajateenistuse tuleviku ja efektiivsuse üle on tervitatav, on päris keeruline kujutada ette, et näiteks Iisrael teeks oma julgeolekuolukorras midagi sellist. Lisaks ajateenistuse reformimisele tuleks täielikult reformida asendusteenistus, mis on väga suure potentsiaaliga kasutamata valdkond.
6. Kindlasti jätkub Venemaa sekkumine endise NSV Liidu okupeeritud riikides, mida Moskva peab oma eksklusiivsete huvide piirkonnaks. Nii tulevad Moldova parlamendivalimised ja juba on energiapuudusest tingitud arengud Moldovas ning Venemaa poolt neilt okupeeritud Transnistrias. Samuti on tähelepanu all Gruusia sündmused, mida Venemaa püüab kontrollida rohkem, kui see õnnestus Moldovas. Samuti on Moskva mures oma mõju pärast Aserbaidžaani ja Armeenia ning Kesk-Aasia üle.
7. Oluliselt julgeolekupilti mõjutavad sündmused toimuvad ka Iisraelis, Süürias ja Liibanonis. Iisraeli sõda mitmel rindel kestab ning Keskvõimu varisemine Süürias võimaldas reaktsioone kartmata hävitada eelmise valitsuse relvalaod ning seda ei suutnud enam takistada ei Venemaa ega Iraan. Süüria uue võimu puhul ei ole veel lõpuni selge, millega tegemist on. Piirkonnas on oluliselt vähenenud Iraani mõju ning suureneb Türgi oma.
8. Pilk tasub hoida ka Aafrikal, sest seal toimuv on oluline märk Venemaa mõjust piirkonnas ja suutlikkusest oma ambitsiooni hoida. Nendes piirkondades, kus Venemaa mõju väheneb ja režiimid on sunnitud vaatama ringi uute liitlaste järele, astub asemele ilmselt Hiina. Moskva otsuseid Aafrika kohta mõjutab oluliselt ka see, mis saab Venemaa sõjaväebaasidest Süürias.
9. USA president Trump on tagasi. Pärast Kapitooliumi rünnakuid ja kohtus süüdimõistmist kanti ta võimaliku uue presidendina maha, tõestas ta vastupidist ning suutis valimised võita. Tema võit ei olnud napp, vaid väga veenev. Trump on lubanud oma valimiskampaania käigus palju asju, mis on tõstnud liitlasriikides ärevuse taset. Samuti on teda osalt peetud meheks, kes soovib Putiniga kokku leppida. Probleem aga ei ole tihti selles, et lepitakse kokku, vaid selles, milles kokku lepitakse.
10. Arengud Aasias. Temperatuur kerib kõrgemaks nii Hiina kui ka Põhja-Korea puhul. Viimane on sekkunud Venemaa poolel sõtta Ukrainaga ning muutnud Lõuna-Korea väga ärevaks. Lõuna-Korea omakorda vaevleb skandaalis, mille president aasta lõpus suutis sõjaseisukorda välja kuulutades tekitada. Hiina ja Taivani vahel ähvardab lahvatada konflikt, mis viiks tahes-tahtmata tähelepanu kõrvale Ukrainalt. Suuremat positsiooni maailmapoliitikas püüab India, kes on Venemaa-vastastest sanktsioonidest kõvasti kasu lõiganud ning on suutnud energiahindade koha pealt isegi Moskvat survestada. India puhul ilmnes 2024 ka uus pale, kui Kanada süüdistas sealset saatkonda opositsioonipoliitiku mõrva kavandamises ja täideviimises Kanada pinnal. India ei ole teadaolevalt sellist tegevust demokraatlike riikide pinnal harrastanud või pole vähemalt vahele jäänud.
11. 2025 toimuvad Eestis kohalike omavalitsuste valimised, mis toovad kindlasti endaga kaasa mõjutustegevuse kasvu. Venemaa on püüdnud Eesti valimistele varemgi sekkuda ning pole mingit põhjust arvata, et seda nüüd ei tehta. Oluliseks teemaks on debatt Venemaa kodanike valimisõiguse üle, mis peaks saama enne valimisi lahendatud, kuid seda poliitilist kokkulepet ei paista. Samuti on jätkuvalt üleval Moskva patriarhaadi Eesti õigeusukiriku küsimus. Sellelegi ei paista kiiret ja lihtsat lahendust, kuid pole mõtet loota, et siinsed Moskva-meelsed kogudused patriarhile ise selja keeravad.
12. Aasta lõpus tulid ärevad teated, et kuritegevus on Eestis kasvanud. Oluline on mitte unustada, et lisaks laiapindsele riigikaitsele ei ole võimalik loobuda võitlusest kuritegevusega, sest vastasel juhul oleme ühiskonnana välistele mõjudele väga vastuvõtlikud. Venemaa on kasutanud nii korruptsiooni kui ka organiseeritud kuritegevust oma huvides ning teeb seda kahtlemata ka tulevikus. Üks märk, millest valdkonna olulisust otsustajate jaoks välja lugeda, on seegi, et kuu aega enne peaprokuröri ametiaja lõppu ei ole uus kandidaatki paigas. Samuti on suurenenud hukkumised liikluses ning ka aastavahetus tõi kurba lisa.