SÕJASTUUDIO ⟩ Indrek Kannik: kui venelased saavad kätte Pokrovski, muutub Lõuna-Donbassi rinde varustamine keeruliseks

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht Indrek Kannik rääkis Postimehe «Sõjastuudios», et Pokrovsk on ukrainlaste jaoks kriitiline koht ja kui venelased peaksid selle vallutama, muutub Lõuna-Donbassi rinde varustamine palju keerulisemaks. Praegu on Vene väed linnast kolme kilomeetri kaugusel.

Pokrovski suunal läks olukord keeruliseks juba eelmisel nädalal. Kas venelased suudavad linna vallutada?

Pokrovski suunal algas venelaste turmtuli tegelikult juba kusagil juulis-augustis. Võime öelda, et nad on väga aeglaselt, aga siiski lähenenud sellele linnale. Alguses räägiti, et nad on võib-olla 10 kuni 15 kilomeetri kaugusel linnast. Nüüd räägitakse, et nad on mõnel suunal 3–4 kilomeetri kaugusel. Selline see olukord on.

Arvestades, et tegu on suure linnaga, on seal olnud võimalik ilmselt päris palju kaitserajatisi ehitada. Kui senine trend rindel jätkub, siis ma ütleksin, et venelastel läheb veel mitu-mitu kuud aega, enne kui nad linna tervikuna kätte saavad.

Pokrovsk on suur teede ristumiskoht. Kui oluline on Ukraina jaoks seda hoida?

Lõuna-Donbassi selle osa jaoks, mis on veel ukrainlaste käes, on Pokrovsk tõepoolest vägagi kriitiline koht. See võib-olla ei mõjuta nii palju territooriumi, mis jääb põhja poole ja kus on Kramatorsk ja Slovjansk, aga lõunaosa jaoks on Pokrovsk täiesti otsustava tähendusega.

Kui palju läheb sealt läbi teid, millega varustatakse Ukraina sõdureid rindel ja mis juhtub, kui venelased Pokrovski ära võtavad?

Kui venelased saavad Pokrovski kätte, siis muutub Lõuna-Donbassi rindelõigu varustamine palju keerulisemaks. Põhja poole lähevad teed ka mujalt, nii et selle piirkonna jaoks ei tohiks see nii kriitiline olla. Ma siiski loodan, et Ukraina on suutnud teha ka Pokrovski kõrvale ja taha järgmised kaitseliinid.

Me teame, et venelaste taktika on praegu suuresti liugpommidega ründamine. Selle eest tuleb ennast kindlustada. Ukrainlased suudavad territooriumi hoida seni, kuni terve asula liugpommidega puruks pekstakse. Siis pole ennast enam kusagil varjata. See on see situatsioon.

Talvekuudel on muidugi liugpommide kasutamine raskem, sest taevas on seal Lõuna-Donbassis tihti üsnagi pilvine. Ma arvan, et järgmised poolteist kuni kolm kuud peaks ukrainlastel natuke kergem olema, sest Venemaa õhuvägi saab teha vähem lende.

On arvatud, et kui asi jõuab linnalahinguteni, siis on ukrainlaste eelis see, et nad tunnevad linna. Samas kui venelastel on võimalus see kõik lihtsalt segi pommitada, ei ole sellest väga palju kasu.

Praegu venelastel kahjuks see võimalus on, aga see ei käi nii kiiresti. Seda ei ole võimalik teha nädala või kahega. Ka Vene lennukid peavad jälgima teatud ohutust. Liiga lähedale rindele tulla ei saa ja kõik pommid pole ka liiga täpsed. Nii et linnade purukspommitamine võtab siiski aega.

Teine keeruline koht on Kurahhove. Kas seal on ukrainlastel oht kotti jääda?

Ma ei usu, et seal kotti jäädakse. Ukraina on suutnud seda ikkagi valdavas enamuses vältida, välja arvatud sõja alguses, kui Mariupolis jäi väga suur hulk Ukraina sõjaväelasi kotti. Küllap nad viimasel hetkel, kui on näha, et olukord ei ole enam kaitstav, tõmbavad inimesed sealt välja. Nii juhtus Bahmuti juures ja nii juhtus ka Avdijivka juures. Nii et suuri kotte ma ei karda. Seda pigem ei juhtu, kui just mingis analüüsis suurt viga ei tehta. 

Ma siiski arvan, et Kurahhove puhul ei ole enam jutt kuudest, vaid ikkagi päevadest või nädalatest, millal see asustatud punkt venelaste kätte langeb. Aga selle linna äärealadel jätkuvad lahingud kindlasti edasi, nii et kas keskus on venelaste käes või mitte, see võib-olla ei olegi nii oluline.

Nüüd on päris kindlad tõendid selle kohta, et Põhja-Korea sõdurid on tõesti Kurskis rindel. Samas koordinatsioon Vene sõjaväelaste ja põhjakorealaste vahel ei suju nii hästi, kui venelased võib-olla alguses arvasid, juba oli vahejuhtum, kus põhjakorealased tulistasid venelasi.

Ilmselt tajusid venelased ka ise juba algusest peale, et see saab olema suur väljakutse. Vähemalt need, kes pidid igapäevaselt selle teemaga tegelema. Putinil ja Beloussovil võivad tõesti olla kogu aeg tõlgid, kes Põhja-Korea juhtidega suhtlevad, aga nii palju neid vene-korea keele tõlke ei leidu, et nad suudaksid rindel kogu aeg juures olla. Kui on konkreetne lahinguolukord, siis sellest tõlgist ei ole ka kasu. Nii et kohe oli selge, et siin on sisse programmeeritud teatud probleemid.

Ukraina vahetas välja Donetski vägede juhi. Kas see väljavahetamine oli tingitud sellest, et sa pead ju midagi tegema, kuna olukord on muutunud nii keeruliseks või pandi eelmisele juhile midagi konkreetset pahaks?

Praegu on selle kohta on väga vähe teada. Ma ei liigitaks seda, mida olen meediast lugenud, veel kindla info alla, pigem on need kuulujutud. Kohati toimuvad rotatsioonid Ukraina sõjaväes ka nendel rindelõikudel, kus suuri probleeme ei ole. Ma ei hakkaks praegu oletama, mis seal toimub.

Kogu Donetski rindejoon on väga keeruline, aga mis mujal toimub?

Väga aktiivne sõjategevus toimubki kahes kandis. Teine koht ongi Kurski oblast Venemaa territooriumil. Mujal on venelaste surve ukrainlaste poolt suhteliselt hästi kontrollitav. Juba kolm kuud käivad kuulujutud, et venelased üritavad uuesti hakata peale tungima Zaporižžja linnale, aga seni on need kuulujuttudeks jäänudki.

Aasta lõpp on käes. Kui vaadata Ukraina sõjas aastat 2024, siis kui palju see erineb 2023. aastast?

2024 oli Ukrainale Donbassis väga raske aasta. Seal on olnud venelaste pidev edenemine. Tõsi küll, väga aeglane ja väga suurte kaotuste hinnaga, aga siiski pidev edenemine, mis on psühholoogiliselt ebamugav, sest keegi ei taha olla kogu aeg nii-öelda kaotaja. Seda on ukrainlaste jaoks teatud määral kompenseerinud Kurski operatsioon, mis tuli venelaste jaoks ikkagi täiesti ootamatult. Ukraina suutis saavutada arvestatavat edu.

Teiseks on Ukraina jaoks kogu seda venelaste edenemist Donbassis kompenseerinud Vene Musta mere laevastiku tegevusvõimetuks muutmine. Vene Musta mere laevastiku võimekus on väga piiratud võrreldes sellega, mis ta oli varem.