ERISAADE ⟩ Aivar Reinap Postimehe 100 näost: Kusti Salm tekitas ühiskonnas tormi, asjad hakkasid liikuma

Aivar Reinap rääkis erisaates «Postimehe 100 nägu,» et pärast seda, kui endine kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tuli välja avaldusega, et Eesti ei tahagi kaitsele kulutada, hakkasid asjad liikuma. Mööduva aasta olulisemateks sündmusteks peab ta Trumpi valimist USA presidendiks ja tehisaru kiiret kasutuselevõttu. 

Oled nimetanud mööduvat aastat külgsuunalise liikumise aastaks, miks?

Oleks võinud ju nimetada ka paigalseisu aastaks, aga liikumine ju siiski oli, paraku ei saadud edasi ega tagasi. Enamik protsesse olid sellised vinduvad. Ukrainas käib sõda ja lõppu nagu ei paistagi. Eesti majandus vireleb, kuna inflatsioon püsib, majanduskasv on pigem miinusmärgiga ja väga häid märke ei ole. Viimane kuu on siiski olnud juba natuke positiivsemate lootustega. Üldine suund on selline, et kõik üleilmsed protsessid oleksid ka nagu seisma jäänud.

Mis on mööduval aastal kõige olulisem?

Minu jaoks kaks asja. Üks asi on see, et Trump sai tagasi USA presidendiks, mis vallandas teatud ootused. Usutakse suhteliselt kindlalt, et Ukraina sõda ei jää sellisel kujul enam vinduma ja mingi lahendus tuleb. Eks paljud on ju juba väsinud selle sõja mõjust. Trumpil on kahtlemata selline tegude mehe imago, kuna ta ju eelmisel valitsemise ajal ikkagi suutis väga palju asju korda saata. Kõik ei pruugi meile küll meeldida, aga samas ei toimunud sellist paigalseisu. Ta paneb maailma igal juhul mingis suunas liikuma. Võib-olla need rohepöörde asjad jäävad seisma, samas võib jälle oodata muutusi mingites teistes majandusega seotud valdkondades. Kindlasti muutub ka jõudude vahekord maailmas.

Teine suur asi on tehisaru. Inimene, kes sellega iga päev kokku ei puutu, ei saa ehk isegi aru, et see on kusagil mingil kujul olemas, aga need, kes seda oma töös kasutavad, on märganud, kui kiiresti see areng toimub. Täna võib küll öelda, et ta hakkab reaalselt erinevaid ametikohti üle võtma ja muudab elu tõhusamaks.

Mööduval aastal tuli ju väga tugevalt pildile kaitsetööstus.

Kusagil jaanipäeva paiku tuli kaitseministeeriumi senine kantsler Kusti Salm välja ootamatu avaldusega, et Eesti riik ei ei tahagi kaitseks kulutada. Ta tõi välja, et meil on suur kaitseinvesteeringute puudujääk ning kui peaks tekkima sõjaline oht, ei jätku meil relvi. See väljaütlemine tekitas ühiskonnas sellise väikse tormi, et kuidas see võimalik on. Selguski, et vajalikke investeeringuid lükatakse aastateks edasi. Kõige selle peale hakkasid asjad vähemalt liikuma.

Kaitsetööstusega on sama moodi, kuna selgus, et võib-olla see vana relvastus enam ei kõlbagi, siis hakati vaatama kaitsetööstuse poole. Kui aga tekivad uued võimalused, tekivad ka investorid. Eestlased on kahtlemata olnud siin väga nutikad, nagu ka mitmetel muudel aladel, kus nii-öelda turud äkki avanevad. Seesama Kusti Salm ja eelmine kaitseväe juhataja Martin Herem, samuti Taavi Madiberk ning veel teisedki inimesed panid pead kokku ja nägid võimalust.

Kas sisepoliitikas on märksõnadeks mitmete erakondade lagunemine ja juhtide vahetus?

See näitab, et sellised vanad süsteemid neis erakondades enam ei töötanud. Keskerakonna muutused said alguse juba eelmise aasta lõpu poole, kui Jüri Ratasel ei õnnestunud saada tagasi erakonna esimeheks ja algas inimeste lahkumine Keskerakonnast. See kõik viis erakonna hoopis teise kohta, kui see, kus varem oldi. Jaak Madisoni poolt EKRE põhjalaskmine viis samuti erakonnast palju inimesi. Ka EKRE juht ei vahetunud, aga kindlasti on see erakond nüüd hoopis teistsugune kui varem. Eesti 200 oli lihtsalt nii nõrk, et nad pidid peale eurovalimisi juhti vahetama.

Reformierakonna juhivahetus oli mõneti sunnitud, aga teisest küljest oli see ka kõige positiivsem juhivahetus. Kaja Kallase saamine nii kõrgele ametikohale võib tunduda kõrvaltvaatajale, et läks ära ja jättis metsa maha, aga teisest küljest on see, et eestlane on nii kõrgel kohal otsustajate seas, kahtlemata suur saavutus. See, mida ta siin Eestis korda saatis, on eraldi teema. Samal ajal avanes Kristen Michalile uue peaministrina kahtlemata võimalus see maksuralli mitte nii suure vaevaga kui eelmisel aastal ära teha.