OTSE POSTIMEHEST ⟩ Endine Eesti mereväe ülem: ei ole teadvustatud, et ka meri on meie territoorium

Eesti mereväe ülema ametist möödunud suvel priiks saanud kommodoor Jüri Saska ütles reedel Postimehe otsesaates, et praegune mereõigus muudab merealuse taristu kaitsmise keeruliseks.

Olete praegu küll nii-öelda tsivilist, aga kindlasti jälgite, kuidas Eesti mereväel läheb. Kui palju tugevamaks saab see näiteks tänu sellele, et me panustame nüüd riigikaitsesse rohkem raha?

Praegu on olukord hea, aga eestlasele omaselt tasub tuleviku suhtes murelik olla. Julgeolekukeskkond on eriti viimase paari aastaga ikka väga palju muutunud ja see nõuab merel uut võimekust ja toimetamist. Üks suuremaid muutusi on olnud see, et merevägi on saanud vastutavaks allasutuseks kaitseväe sees.

Palju on Eesti mereväel laevu ja kui võimsad need on?

Suure reformi tulemusena liideti mereväe koosseisu politsei- ja piirivalveameti (PPA) laevastik ja sellega tuli juurde neli alust. Enne seda oli mereväel kolm miinijahtijat ja üks miiniveeskaja, samuti kaks väekaitse kaatrit. Nüüd on opereeritavaid aluseid kokku seitse, sest üks PPA-st tulnud alus on mulle teadaolevalt oma elukaare lõpul ja kaks väekaitse kaatrit annetatud Ukrainale, kus nad teenivad rinnet väga edukalt. Mereväe võimekus mõjutada vastast kodust kaugemal on läinud paremaks, sest on soetatud raketid ja olemas ka miiniveeskamise võimekus, kuid mõlemad on veel arengujärgus. Samas ei saa öelda, et nad ei funktsioneeriks, kui seda homme vaja oleks.

 

Läänemeri on praegu sama hästi kui NATO järv, aga mis seisus on siinkandis Venemaa sõjalaevastik?

Seoses Ukraina sõjaga on pihta saanud Venemaa dessandipaiskamise võimekus. Aga öeldakse, et meri meid ühendab, ja tänu sellele saavad laevastikud tegelikult kiiresti täiendust tuua mööda mereteid, mis läbivad Taani väinasid, ja Venemaa ka sisevete kaudu.

Mis pilgu ja tundega olete jälginud viimaste nädalate sündmusi Läänemerel, kui purustati Leedut ja Rootsit ning Saksamaad ja Soomet ühendavad merekaablid? Peamiseks kahtlusaluseks peetakse Hiina lipu all seilavat laeva Yi Peng 3.

Avalikes allikates liigub alati vastakat informatsiooni, aga muudele allikatele ma ligi ei pääse. Olukord ei erine väga palju aasta tagusest, kui kaabli purustas NewNew Polar Bear, ainult et nüüd on võimalik pahalane või pahategija peatunud. Mulle teadaolevalt ei ole küll pardal uurimistoiminguid tehtud, aga lipuriik ehk Hiina on nõustunud tegema koostööd. Nii et see on suur erinevus NewNew Polar Beariga võrreldes. Viimase puhul pole suudetud kokku panna midagi vettpidavat, millega kedagi kohtusse hagema minna.

See on see meresõiduvabadus, mida me ühest küljest naudime ja millega teisest küljest julgeoleku mõttes hädas oleme. Annab rannikuriikidele teatud tingimustel palju võimalusi, aga veel rohkem võimalusi sisuliselt pätitegu ära teha ja selle varjus minema lipsata.

Yi Peng 3 võiks siis tegelikult mootorid käima panna ja minema sõita?
 
Põhimõtteliselt on tõesti nii, et kui lipuriik ei nõustu ja kapten ei soostu kinnipidamisega – nagu me nägime NewNew Polar Beari puhul –, siis laev sõidab lihtsalt minema. Selle lihtne nimetus on piraatlus. Nii et mereõigus toimib kahte pidi: ta kaitseb meie laevu ja kaitseb ka kõiki teisi. Rannikuriigid lihtsalt peavad sellega toime tulema. Eesti või mõne teise riigi territoriaalmeres viibiv laev ei tähenda piiririkkumist ega vägivaldset sissesõitu, vaid selle nimi on rahumeelne läbisõit. Sama kehtib sõjalaevade kohta. On olnud palju arutelusid, et kui meile ebasõbraliku riigi sõjalaev peaks läbima meie territoriaalmerd, kas see on siis riigipiiri rikkumine – sama, kui mööda maad tuleks Vene lipuga tank Narvast ja tahaks minna tagasi teiselt poolt Peipsit. Maismaal on see tõesti piiririkkumine, aga merel mitte, see on rahumeelne läbisõit. Seal on küll teatud tingimused, mida see laev peab täitma ja mida ta teha ei tohi.
 

Hiina lipu all seilav kaubalaev Yi Peng 3, mida kahtlustatakse kahe sidekaabli lõhkumises. EPA/MIKKEL BERG PEDERSEN DENMARK OUT Foto: MIKKEL BERG PEDERSEN

Ehk siis ei olegi head lahendust, kuidas merealust taristut kaitsta?

On küll – selleks tuleb kohal olla. Kui me räägime palju heidutusest ja välistamisest, siis välistada on väga raske. Aga potentsiaalsel pahategijal on raske seda teha, kui meil on teadlikkus olukorrast nii vee all kui ka vee peal, samuti füüsiline kohalolek. Ehk siis ma väidan, et kui alus X lõhub kaabli või toru ja saab samal hetkel veealuse seire süsteemist nö krõksu kätte, ning toimunule on võimalik kiiresti reageerida lähedal oleval laeval, saab ta öelda: jah, see oli alus X, jah, tal lohises midagi ahtrist väljas, jah, tal kukkus ankur küljest ära jne. Nädal hiljem pole enam võimalik midagi seostada ega tõestada.

Ka NewNew Polar Beari puhul pole meil tõendeid. Meie merevägi on pälvinud palju kriitikat, et miks me ei teinud või miks me ei olnud… Andke andeks, aga näiteks Balticconnector oli Soome majandusvööndis. Ei maksa arvata, et Eesti majandusvööndisse tuleb Soome, Rootsi või mõni muu riik rahuajal lahendama meie riiklikku probleemi – seda saab küll paluda, aga kellel ikka on kusagil jõude seismas täiendav ressurss… Kui me räägime, et artikkel 5 on aktiveeritud ja oleme kollektiivkaitses NATO-ga, siis see on hoopis teine jutt. Aga sinna on hallist alast väga-väga pikk maa minna ja nö konna keetmine kestab kaua. Kaabli võib igal aastal lõhkuda, kujundades sellest mingi mustri. Me räägime kogu aeg, et keegi peaks midagi tegema, aga et kas see peaks olema kaabli omanik, peaks olema riik… Kaablid lähevad katki, torud lähevad katki ja piltlikult öeldes vaatame seda lihtsalt pealt.

Saan ma õigesti aru, et mereväe laev võib sõita ankrut lohistava kaubalaeva kõrval, aga ei saa midagi teha?

Meie laeva komandör saab kohapeal otsustada ainult enesekaitse üle, mitte selle üle, kas minna pardale. Aga kui jõukasutamise reeglid on paigas ja komandörile on antud volitus parduda laevale, mis paneb toime kuritegu, siis vist isegi meie kriminaalseadus ütleb, et tal on way to go. Kui jõukasutamise reeglites on tegutsemisõigus kirjas, käib otsustamine kaitseväe ja poliitilise ahela kaudu. Kõigel, mida merel tehakse, on poliitilised tagajärjed. Sama kehtib maa peal tegutsemise kohta – pataljoni X ülem ei saa otsustada, et teeks nüüd tiiru Jaanilinnas, sest talle ei meeldi, millega nad seal tegelevad. Kõik käib läbi otsustusahela.

Kas suure laevaga sõites saab ankrut mööda põhja lohistada nii, et laevas viibivad inimesed sellest aru ei saa?

Mina ütlen, et see pole võimalik. Kui mitmetonnine ankur lohiseb mitmekümne või mitmesaja tonnise keti otsas kümneid või sadu kilomeetreid, siis peab sellest aru saama.

Seda, et ankur tormis lahti läheb ja see mingit veealust taristut või laeva ennast vigastab, võib ikka juhtuda. Kummaline või isegi ainulaadne on asi siis, kui see nii pikalt kestab. Kuigi NewNew Polar Beari ankur leiti merepõhjast, pole suudetud rahvusvahelises keskkonnas kokku panna piisavalt tõendeid, et saaks esitada süüdistuse. Laeval Yi Peng 3 on ankrud küljes – naljaga pooleks võib öelda, et olid siis veel kangemad vennad, sõitsid sellega pikemalt ja said lõpuks tervelt kätte. Uurimine võiks ju selgitada, kui kulunud see ankur nii suure meresõidu peale on.

Kuni nende kahe laeva suhtes kriminaaluurimine käib, on arusaadav, et ametiisikud ei taha midagi eriti seletada. Tsiviilriietes võib ju igaüks õhku võngutada, aga kui sa ikka vastutad sõnade ja tegudega oma ametkonna ja ameti eest, siis ilmselgelt ei kipu keegi kommenteerima. Sellepärast ei näe me ka meedias väga säravaid väljaütlemisi Taanist, Saksamaalt ega Rootsist.​

Miks on Yi Peng 3 juhtum lahendatud teistmoodi kui NewNew Polar Beari oma – nüüd said Rootsi, Taani, Saksamaa, Leedu ja Soome Hiina nõusse laev kinni pidada?
 
Seda peate küsima Hiina saatkonnast, miks nad otsustasid seekord aluse peatada.

Toona ka paluti seda?

Jaa, Soome avaldas soovi, NewNew Polar Beari esimene õnnestunud rünnak toru vastu toimus ju Soome majandusvööndis. Üsna varsti pärast seda, kui oli selgeks saanud, mis on juhtunud, ja leitud nii kaabli kui ka toru katkemise koht, võtsid asja üles Soome ja kui ka Eesti keskkriminaalpolitsei. Alguses olid mitmed kaitseministeeriumi haldusalas olevad asutused rohkem meedias, aga siis sumbus lugu ära. Mitte halva pärast, vaid tegelikullt kriminaaluurimise tõttu.

Seekord on kõige suurem muutus, et laev on jäänud seisma ja lipuriik väidetavalt nõustus tegema koostööd. Räägitakse aga, et pardal käidud väga ei ole. Ma ei tea, kuidas see alus peatati, kes seda palus jne. Kui laev oleks sõitnud territoriaalvetes ja oleks keeldunud peatumast, aga oleks suudetud koguda piisavalt andmeid kordasaadetu kohta, võinuks tõenäoliselt olla alust teha pardumine, mida vastaspool ei aktsepteeri.

Aga kõik see ei ole kaitseväe lahendada. Jah, Eestis on jõud, kes suudaks parduda ja laevale minna, aga nagu juba öeldud, on see eelkõige poliitiline otsus, kas läheme või ei lähe.

Need mõlemad on olnud kaubalaevad ja selliseid liigub Läänemeres tuhandeid. Kui kiiresti sai merevägi aru, et NewNew Polar Bear on kahtlane?

Saime sellest aru üsna varsti pärast seda, kui mulle hommikul Eleringist teatati, et nende arvates on torus leke. Päris kiiresti oli ka selge, et tõenäoliselt pole see Eesti vetes.

Ilm oli tookord hästi sant, laine kõrgus 4-5 meetrit, puhus kirdetuul, nii et NewNew Polar Bear sõitis vastu lainet. Sellistes oludes võib kõike juhtuda. Aga kui ankur kukub küljest ja läheb kolinaga alla, saab iga laev seisma jääda. Väita, et sa seda ei kuule ega tunne, mis juhtus, on vähemalt minu arust võimatu.

Kaablirike Hiiumaa ja Rootsi vahel selgus mõnevõrra hiljem, sest selle omanik ei olnud asjas päris kindel – kaabel oli enne ka vigurdanud, side ei olnud väga stabiilne. Aga kuna Elisa kaabel on meie majandusvööndis, saatsime sinna üsna kiiresti miinijahtija, kes esimese katsega riket ei leidnud. Seadmed, mida me kasutame miinide jahtimiseks, ei sobi alati sellise kaabli monitoorimiseks. Nagu ilm paranes, läksid tuukrid oma seadmetega ja leidsid purunenud koha koostöös soomlastega.
 

Hiina konteinerlaev NewNew Polar Bear, mille ankur lõhkus mullu mere põhjas Eesti ja Soome vahelise sidekaabli. Foto: Mihkel Maripuu

Kui hea pilt on meil tegelikult laevadest, kes siin sõidavad, kuidas me eristame, kes neist on kahtlane?

Jälgime olukorda koos partneritega. Jagame infot, mis on selline «poolpunane» (pooleldi salastatud – toim). On ka NATO mereseiresüsteem ja teiste Balti riikide merevägi, kellel on süsteem. Pärast seda, kui 2023. aasta alguses liideti PPA alused mereväega, tulid kaitseväe vastutusalasse mereseire radarid. Pilt on läinud päev-päevalt paremaks. Nii et me teame, kes siin sõidavad, mida nad veavad ja kust tulevad. Eelkõige otsime erinevust mustris. Reeglina sõidavad laevad ühest sadamast teise, kaubaveoga lihtsalt ringi ei seigelda. Aga hetke, millal keegi otsustab pahalaseks hakata, on muidugi väga keeruline ära tabada.

Kui palju sõidab merevägi oma igapäevatöös välja selleks, et Soome lahel midagi kahtlast kontrollida? Olgu või selleks, et filmida, kui midagi juhtub.

Me oleme 24/7 väljas kolme-nelja alusega, sõltuvalt aastaajast. Miinijahtijad pole selleks eriti sobivad, sest nende keskmine kiirus on 10 sõlme, kaubalaevade tavakiirus aga 17-18 sõlme. Kindlasti ei ole tegu konventsionaalse sõjalaevaga, mis laseb hävitaja, fregati või kellegi teise katki. Patrullida temaga saab, aga ta on selleks äärmiselt kallis vahend. Seadmed, et pilti teha ja filmida, on põhimõtteliselt olemas, aga need pole kõige efektiivsemad. Suuresti piirab ka ilmastik.

Kui keegi arvab, et novembri- või detsembrikuus 3-4 meetrise lainega nädalaid pilkases pimeduses merel veeta on jalutuskäik pargis, siis kutsun kõiki kaasa sõitma. PPA patrull-laevade divisjon on väga võimekas, aga mitte sõjalise poole pealt. Tulevikus võiks mereväe alused sobida patrullimiseks, rahuaja ja sõjaliste ülesannete täitmiseks. Kui kaitsevägi laiemalt valmistub sõjaks ja kohtub seni vaenlasega luureandmete kaudu, siis merevägi vaatab vaenlasele silmast-silma iga päev.

Teatavasti liiguvad Venemaa sõjalaevad tihti Läänemeres ja Soome lahes, uurides muu hulgas, kus asuvad näiteks meie kaablid. Kui tihti tuli teil ametiajal nende laevadega suhelda ja mida teile sealt öeldi?

Suhtluseks ei saa seda nimetada. See võis olla vahel monoloog nende poolt, sest meie reeglina nendega otseselt sidesse ei lähe, kui pole äärmist vajadust. Ja ma ei mäleta, et oleks olnud. Nad on käitunud professionaalselt, ei saa öelda, et meid oleks kuidagi ahistatud või tekitatud mingisugust ärevat olukorda. Aga täna võib olla nii ja homme naa. Mõnitavat hääletooni on küll kuuldud. Räägivad

omavahel raadios kõva häälega umbes nii, et no näed, nad on jälle siin oma väikeste asjadega. Tegelikult häirib neid see, et me tuleme oma 25-meetrise kaatriga, teeme fotod, võtame luureandmed ja läheme nendega koju. Meie kavatsus ei ole kunagi olnud minna neid torkima rohkem kui vaja. Nemad sõidavad rahvusvahelistes vetes ja meie sõidame rahvusvahelistes vetes. See on jällegi see kohaloleku näitamine. On iseenesest mõistetav, et riigi piirides peame olema olemas, aga merel ei ole see väga hästi kohale jõudnud. Ei ole teadvustatud, et ka meri on meie territoorium, mida tuleb monitoorida, kaitsta ja hallata.

Lõpetuseks veel hoopis teisel teemal. Viimastel nädalatel on räägitud, kuidas meretuulepargid takistavad kaitseväe tööd. Kui palju see mereväge mõjutab?

Algallikas ehk see pomm tuligi mereväe käest, mereväe ülema kommentaari peale. Seal on kompensatsioonimeetmeid, mida saab teha. Oleme selles mõttes heal rajal, et probleemi on teadvustatud, selle üle käib arutelu ja arvan, et leitakse tehniline lahendus.

Küll aga ei saa taas üle ega ümber sellest, et üks asi on radarid, sensorid ja kaamerad, aga kohapeal tuleb ka olla. Kui tuleb pahalane ja püüab seda meretuuleparki lõhkuda või saboteerida, siis varem või hiljem jõuab see probleem mereväeni: et miks te ei tee midagi ja ei lähe kaitsma. Võtame väga loomulikult, et kui maismaal kellegi omandit lõhutakse, siis riik reageerib sellele, aga merel tahame öelda, et see on omaniku vastutus. Võib-olla on see juriidiliselt tõesti niimoodi lahendatud, aga minu meelest peab riik looma ärikeskkonda nii maal kui ka merel. Ja meretuulepargid on äri ning meie energiajulgeolek, mida riik peab kaitsma. Kõige parem tööriist selleks on võimekas merevägi.