SÕJASTUUDIO ⟩ Rainer Saks: on juba igapäevane, et venelaste droonid jõuavad Ukraina asemel Valgevenesse

Julgeolekuekspert Rainer Saks rääkis Postimehe «Sõjastuudios», et on saanud juba igapäevaseks, et Ukrainasse suunatud droonid jõuavad hoopis Valgevenesse. Ta lausus, et kui nii edasi läheb, pole venelastel enam mõtet Ukrainat droonidega rünnata.

Ukraina president on tunnistanud, et armeel pole jõudu vabastada kõiki okupeeritud territooriume ja lahendusi hakatakse otsima diplomaatilisel teel. Kas on üldse võimalik, et Ukraina saavutab diplomaatia abil mingi sellise sõja lõpu, mis võiks neid rahuldada?

Üksinda kindlasti mitte, selleks peaks olema väga tugev rahvusvaheline surve Venemaale. See surve on praegu olemas sanktsioonidena. Sanktsioonid on väga võimas relv, nendega on võimalik Venemaad väga tõsiselt survestada. On võimalik kehtestada veel täiendavaid sanktsioone ja kindlasti on sellel väga tugev mõju Venemaale ka tulevikus. Seda nii majanduslikus kui ka poliitilises mõttes. Venemaa võib küll proovida isoleeruda, ta võib kindlasti suuta ehitada üles mingisugust diplomaatilist vastutegevust, aga niimoodi sanktsioone maha ei saa.

Paraku ei ole lääneriigid suutnud kehtestada Venemaale püsivalt suurt diplomaatilist survet, mida venelastel oleks vaja pidevalt tõrjuda. Euroopa riigid ega ka USA ei ole suutnud seda strateegilist initsiatiivi enda kätte võtta ja see on kõige suurem puudujääk Euroopa ja Ameerika Ühendriikide tegevuses.

Kas Ukraina saab sedapuhku enam-vähem kõik vajaliku, et järjekordne talv rindel üle elada?

See ei ole väga täpselt teada, sest keegi ju ei avalda, kui palju on suudetud lubatud abist Ukrainasse ära saata. Ukraina president ütleb, et probleeme on sõjavarustusega ning ei jätku õhutõrjet kogu Ukraina katmiseks, aga olgem ausad, seda ei olegi võimalik kusagilt niimoodi ära tuua, et katta õhutõrjega kogu Ukraina territoorium. Tegelikult on Ukrainas õhutõrje tublisti paranenud, järelikult on nad seda ikkagi väga palju juurde saanud. Kõige rohkem on puudu lubatud relvastust, millega varustada jalaväebrigaade.

Nüüd küll püüab USA lahkuv administratsioon ennast õigustada, eraldades veel viimasel hetkel abi, aga minu hinnangul on see nendest küüniline, sest kogu kampaania aja ju sisuliselt Ukrainale mingit abi ei antud. Nüüd tehakse kiirustades veel enne administratsiooni lõppu otsuseid, aga see on selgelt hiljaks jäänud. Aga parem hilja kui mitte kunagi.

Rääkides rindel toimuvast, on edasiliikumisi vähe, aga venelaste surve on ikkagi suur.

Venemaa suudab praegu aktiivselt rünnata selles lõigus, mis on Donetski linnast lääne pool, Pokrovski kandis ja on veel mõned väiksemad Donbassi linnad, mis on langemise äärel. Samas on edasiliikumine alates novembrist siiski suhteliselt aeglane. Venemaal õnnestus aktiivsemalt edasi pääseda oktoobris, nüüd on need aktiivsemad kohad siiski väga kitsal alal. Rünnatakse ka Harkivi juures ja väga aktiivselt Kurski oblastis, et saada territoorium tagasi oma kontrolli alla. Kui aga vaadata kogu rindejoont, on tegevus siiski väga väikestel aladel.

Ukrainlased ise kardavad, et täiendavad pealetungid võivad tulla Zaporižžja oblastis ja ka Hersoni piirkonnas, kus Venemaa võib uuesti üritada üle jõe minna. Samas ma kipun arvama, et need on pigem sümboolsed üritused ning Vene armeel ei ole tegelikult jõudu hakata jõge ületama. Kui nad seda teeksid, oleks see ukrainlastele väga suur kingitus, sest selle tulemusena oleksid Vene armee kaotused kohutavalt suured.

Võimalikule Zaporižžja ründamisele juhitakse tähelepanu juba mõnda aega, aga seda pole toimunud.

Tegelikkus on vist nii, et selles rindelõigus võib-olla isegi plaaniti mingisugust suuremat pealetungi, aga sealt on viidud vägesid ära Kurski oblastisse ja samuti ka Donbassi, eriti Pokrovski suunale, et saaks pealetungi jätkata. Laias laastus on kõik see, mida Venemaa on saavutanud, siiski väga lokaalsed taktikalised eesmärgid.

Ukraina rinne püsib, läbimurret pole saavutatud ja kaitse peab. Kuigi seda vingumist ja virisemist on meedias palju, et on laskemoona puudus ja uusi brigaadi ei ole suudetud moodustada, kuna Ukrainal on probleeme mobilisatsiooniga, aga ma arvan siiski, et seda laskemoona puudust tegelikult sellisel kujul, nagu oli veel 2023. aasta alguses, ikkagi enam ei ole.

Eileöises droonirünnakus Ukrainale sisenes juba üle 20 drooni hoopis Valgevene õhuruumi. Kas see toimubki nüüd pidevalt?

See on suhteliselt igapäevane ja Valgevene on juba ammu lõpetanud sel teemal ametlike teadete tegemise. Asi on selles, et Ukraina elektroonilise võitluse vahendid, mida kasutatakse droonide navigeerimissüsteemi häirimiseks, on muutunud nii palju paremaks, et nad lihtsalt tõrjuvad droonid oma trajektoorilt kõrvale, nii et need lähevad, kuhu juhtub.

Selles mõttes on olukord päris põnev, kui nüüd hakkabki suures koguses droone liikuma Ukraina õhuruumist uuesti välja, siis mingil hetkel muutuvad droonirünnakud Ukraina vastu mõttetuks. 

Käes on kolmas sõjatalv, kuidas mõjutab talv seda, mis rindel toimub?

Kõige rohkem mõjutab ilmamuutus lennuväge ja droonide kasutamist. Praegu on seal valdavalt pilvised ning vihmased ilmad ja see sunnib kasutama vähem lennuväge, mis kergendab olukorda rindel. Venemaa ei saa loopida liugpomme.

Samas on raskendatud ka droonide kasutamine, mis on ukrainlastele kindlasti probleem, kuna Ukraina on edu saavutanud ikkagi nii, et nad kasutavad suurtükiväge, lennuväge ja droone kombineeritult ning kui sealt üks element ära kukub, läheb kohe raskeks.