SÕJASTUUDIO ⟩ Raivo Vare: Donbassis kuivab Ukraina käes olev ala väga kiiresti kokku

Vaatleja Raivo Vare rääkis Postimehe «Sõjastuudios,» et Lõuna-Donbassis jääb ukrainlaste käes olev ala üha väiksemaks, kuna venelased on hakanud kiiremini edasi liikuma. Ta lisas, et lääneliitlaste abil peaks Ukraina veel kevadhooaja vastu pidama.

Vene väed liiguvad praegu edasi kiiremini kui varem. Kui palju nad suudavad hõivata uusi territooriume?

Tõepoolest, üle hulga aja on venelaste edasiliikumine mõnes kohas kiirenenud, mitte igal pool, aga surve on kogu rinde ulatuses. Iseloomulik on see, et venelased on võtnud kasutusele klassikalise tiibmanöövri loogika, kus nad üritavad mitte suruda ühtlaselt peale, vaid lähevad tiibadelt. Seetõttu satuvad aga ukrainlased seisu, kus nende üksused on võimalik ümber piirata ja need tuleb piirkonnast ära viia. Just sel põhjusel lähebki korraga suur tükk Ukraina territooriumi venelaste kontrolli alla. Samas ei saa öelda, et sellel oleks siiani olnud mingit väga suurt läbimurdelist tähendust.

Halb uudis on see, et Lõuna-Donbassis on venelased siiski suhteliselt kaugele jõudnud. See territooriumi osa, mis on jäänud nendest oblastitest ukrainlaste kätte, kuivab väga kiiresti kokku. Luhanskis on ukrainlaste käes nagunii väga väike osa. Paraku ei ole see sõjaline, vaid tegelikult poliitiline probleem, kuna võimalike läbirääkimiste korral on venelaste huvi haarata kogu administratiivpiiridesse jääv territoorium enda kätte.

Kursk on nii-öelda ukrainlaste kauplemise koht, aga paraku on venelased suutnud nende augustis hõivatud aladest ligi poole tagasi võtta.

Viimane number, mida ma nägin, oli kusagil üle 40 protsendi. Samas peab arvestama, et Kurski sõda ei ole päris samasugune sõda, nagu on Donbassis. Viimases on kaevikusõda, aga Kurskis said venelased kätte väga suure osa sellest territooriumist, mille üle ukrainlased suutsid saavutada kontrolli, mobiilsete gruppidega rünnakutega, mitte pideva rindejoonega. Nüüd on venelased toonud sinna piisavalt palju vägesid ja neil on seal ka korealased, nii et nad on suutnud tekitada uue olukorra, kus nad hakkavad looma sisuliselt sellist kaevikurinde moodi asja ja sellega ukrainlasi suruma.

Kui palju on viimasel ajal olnud abi sellest, et ukrainlased saavad vabamalt ATACMSe kasutada?

Arvan, et kaks lööki on olnud päris olulised. Üks oli Kurski lennuväli. Seal oli tegemist taktikalise lennuväe paiknemise kohaga ja see löök tekitas tõenäoliselt ikkagi nii palju kahju, et venelased seda nii vabalt enam kasutada ei saa. Oluline on see seetõttu, et sealt heidetakse liugpomme ja sealt avaldatakse tuge grupeeringule, kes Kurskis võitleb. Vene lennukitel ei ole enam võimalik heita pomme nii lähedalt kui seni.

Teine löök oli võib-olla isegi veel huvitavam. Nimelt tabati komandopunkti, kus surma ja vigastada sai märkimisväärne hulk Vene kõrgemaid ohvitsere ja isegi mõned kurikorealased, kes olevat samuti seal paiknenud. See kõik toimus puhtalt tänu sellele, et ukrainlastel tekkis võimalus rünnata kohti, mida enne rünnata ei saanud.

Venelased ju kasutasid esimest korda ballistilist raketti, mille puhul on arvatud, et sellel on pigem poliitiline kui sõjaline väärtus.

See oli Putini isiklik improvisatsioon, sooviga ehmatada. Näidata, et kasutatakse ballistilist raketti, mis on tuumavõimekusega. Nii-öelda viimane katse hirmutada, aga see ei toonud mitte midagi kaasa. See ei ole uus rakett, ühe versiooni kohaselt on see siiski juba nõukogude ajal töösse võetud nii-öelda keskmaaraketi variant. Teine versioon on see, et see on kontinentidevaheline rakett, millelt võeti üks aste ära ja siis ta ei lenda enam nii kaugele. Nendel rakettidel ei ole tegelikult tehnilistel põhjustel võimalik kasutada tavapäraseid lõhkepäid. On kas tuumalõhkepea või siis on nii öelda mulaaž. See oligi nüüd see koht, kus tuumalõhkepead ei kasutatud, kasutati tegelikult betooni. Oli näha, et plahvatust ei toimunud. Nii et see oli venelaste demonstratsioon, et me oleme võimelised ka tuumalõhkepead peale panema, kui vaja.

Mida prognoosida järgmise aasta kohta? Räägitakse, et sõda lõpeb tuleval aastal. Kas selleks valmistutakse?

Mõlemad pooled valmistuvad selleks, üritades saavutada läbirääkimiste alguseks võimalikult tugev positsioon. Tulekul on talv ja see tähendab, et osa sõjalisest aktiivsusest saab pärsitud. Relvastusega on samal ajal selline lugu, et Bideni administratsioon on enne lahkumist ärganud ja üritab ukrainlastele veel kohale toimetada nii palju kui võimalik, mis on aga tohutu logistiline probleem. Seda 4,2 miljardi dollari eest abi selle aja jooksul, mis on jäänud Trumpi tulekuni, tegelikult ikka ei jõua kohale toimetada. Mõningail andmeil on see summa isegi veel suurem.

Lääneliitlased üritavad anda võimalikult palju abi, et Ukraina jaksaks veel kevadhooaja vastu pidada ja siis juba paistab. Selle aja peale tulevad läbirääkimised. Mulle tundub, et sõja lõpetamine on praegu see põhistsenaarium, millele loodetakse.