Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovskiga rääkis Postimehe otsesaates, et Paldiski maantee rattatee sulgemiseks ei piisa sellest, kui keegi loeb hommikul ratturid kokku, vaid vaja on analüüsi, miks transpordiameti enda planeeritud lahendus ei tööta.
OTSE POSTIMEHEST ⟩ Jevgeni Ossinovski: rattatee sulgemiseks ei piisa sellest, kui keegi loeb hommikul jalgratturid kokku (5)
Räägime kõigepealt Narvast. Mida arvas sotside juhatus Katri Raigi kavatsusest teha Narvas koalitsioon koos Mihhail Stalnuhhiniga?
Erakonna juhatusel ei ole siin otseselt mitte mingit heakskiitu anda, sest tegemist on valimisliiduga, mille juht on küll Katri Raik, kes on sotside liige, aga iseenesest ei tee sotsid Narvas koostööd mitte kellegagi. Need on valimisliitude vahelised asjad. Eks Narva poliitiline kultuur ja olukord on selline, nagu ta on. Seal on tõesti erinevad Keskerakonna rakukesed, kes on kord koos, kord lahus. Nii et sellest tulenevalt pole olukord kerge, aga ka mina ise olen Katrile öelnud, et sellist liitu ma ei sõlmiks. Aga loomulikult teevad lõpliku otsuse Narvas Katri Raik ja tema fraktsioon.
Kõigele vaatama on Katri Raik siiski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige ja kuigi Stalnuhhin ei kandideeri enam volikogu esimeheks, siis võimukoalitsioon temaga ei ole ju kusagile kadunud. Kas erakond muretseb, kuidas see mainele mõjuda võiks?
Stalnuhhin on ju tegelikult olnud pikki aastaid selles volikogus koalitsiooni liige ja loomulikult ei vastuta Sotsiaaldemokraatlik Erakond selle eest, missugused on üksiku Narva volikogu liikme vaated. Erakond selles suhtes seisukohta ei võta, sest nad ei ole meie inimesed. Minu seisukoht, et soovitav on sellele teele mitte minna, lähtuski asjaolust, et kui Katri Raik toob volikogu esimeheks sellise inimese nagu Mihhail Stalnuhhin, kes on tuntud kõikide nende väljaütlemiste ja vaadete poolest, mille poolest ta tuntud on, siis vastutab selle kõige eest siiski Katri Raik. Mina kindlasti ei tahaks, et sarnased isikud nagu Mihhail Stalnuhhin juhiksid Eestis ühtegi omavalitsust ja volikogu esimees siiski on omavalitsuse esindusnägu. Selles mõttes on mul küll hea meel, et proua Raik suutis seda protsessi juhtida niimoodi, et Stalnuhhin sellest positsioonist loobus.
Kas juhatuse koosolekul oli eile ka neid inimesi, kes arvasid, et Katri Raik tuleb erakonnast välja visata?
Ei, selliseid inimesi ei olnud, küll aga oldi mures, kuidas see võiks mõjutada erakonda laiemalt. Ehkki on selge, et formaalselt seost meie erakonnaga ei ole, aga kuna Katri Raik on sotsiaaldemokraat, siis ikkagi küsitakse ka meie käest hinnanguid olukorrale.
Kui palju erakonna juhatus üldse sekkub sellesse, mis toimub kohalikes omavalitsustes?
Sotside kultuur on olnud selline, et kohalikke otsuseid teevad kohalikud inimesed. See on ju ka kogu kohaliku demokraatia printsiip, et seda ei juhita Tallinnast, vaid kohapealsed tegijad ise otsustavad, kellega nad koalitsiooni teevad või otsustavad jääda opositsiooni. Loomulikult on asju, mis on märgilisemad ja selles osas kindlasti arutab neid küsimusi erakonna juhatus ja saab omalt poolt ka nõu anda. Nendes kohtades, kus sotsid on valimisnimekirjas, pole meil isegi formaalselt võimalust ega õigust midagi keelata. Me saame küll anda kolleegidele nõu, kui meie arvates lähevad asjad valesti, aga üldprintsiip on, et kohalikke otsuseid tehakse ikka kohalikul tasandil.
Räägime Tallinnast ka. Eelarve on teil koos, see kokkulepe sündis nelja partneri vahel. Kas see toimus printsiibil, et kõik said midagi?
See on jama, loomulikult niimoodi seda eelarvet kokku ei pandud. Pole muidugi saladus, et erinevatel erakondadel on olnud mõned nii-öelda oma lemmikteemad, mille eest nad on rohkem seisnud ja loomulikult seisid nad nende eest ka eelarveläbirääkimistel. Eks me püüdsime siis neid soove mahutada eelarve raamidesse. Loomulikult on soove ja vajadusi alati rohkem, kui on võimalusi ja siis tuleb sõlmida kokkulepe. Ma arvan, et see tuleva aasta eelarve kokkulepe, mille me tegime, on sõlmitud tasakaalustatult. Võib ju küsida, et kas igaüks sai midagi, aga eelarve tehaksegi sellisel viisil, et kõik valitsuspartnerid tunneksid, et nende panus on selles nähtav ja märgatav. Selleks ju teostataksegi avalikku võimu, et viia ellu oma valimislubadusi. Tervikuna on see eelarve siiski selgelt strateegiline ja tulevikku vaatav ning seal kindlasti ei ole sees halvas mõttes populismi, et teeme valimiste aastal läbimõtlematult mingeid toredaid asju.
Eelarves on tõesti päris palju silmaga nähtavaid asju, nagu teedeehitus ja koolide ning lasteaedade rajamine, aga seal on ka lasteaiatasude alanemine, maamaksu kompensatsioon ja veel palju muid asju, mida võiks liigitada toetuste valdkonda. Ega selliseid asju natuke liiga palju saanud?
Eelarveprotsessi juhina jälgisin ma väga täpselt, et meie püsitulud kasvaksid järgmisel aastal rohkem kui püsikulud. See on tegelikult sellise finantsilise jätkusuutlikkuse põhikriteerium. Kui sa saad näidata, et tulud tegelikult kasvavad kiiremini kui kulud, siis see eelarve on vastutustundlik ja seda me suutsime tagada. Seda oli võimalik teha, kuna on Tallinn on pealinn ja meil lähebki paremini. Meie tööturg on tugevam, maksumaksjaid tuleb juurde ja palgakasv on Tallinnas suurem kui kuskil Võru linnas.
Samas oleme me ka ise pingutanud, oleme selle poole aasta jooksul käivitanud ja ellu viinud mitmeid väga olulisi struktuurireforme, tänu millele hoiame kokku rahalisi vahendeid. Näiteks oleme koondanud selle aasta lõpu seisuga 100 ametikohta, mis tähendab tuleval aastal kokkuhoidu 3 miljonit. Need täiendavad kulutused headele olulistele asjadele, nagu õpetajate palgatõus või lasteaia kohatasu alandamine, see ei ole tulnud niisama, see on tegelikult tulnud päris arvestatava pingutuse tulemusena.
Teil on käsil ka mitme valdkonna tsentraliseerimine, lastekaitsetöötajad näiteks tuuakse linnaosade alluvusest linnavalitsuse alluvusse. Kas siin on eesmärgiks samuti kokkuhoid või on seal põhjuseks veel midagi, mis teeks teenuse paremaks?
Nende tsentraliseerimiste põhiline eesmärk on siiski parandada teenuse kvaliteeti. Meil pole seal kindlat mõõdikut, kuidas peaks raha kokku hoidma. Loomulikult, kui sa teed seitse spordiasutust üheks, siis on sul vaja ühte juhti, mitte seitset, aga see ei ole eesmärk omaette. Näiteks lastekaitseteenuse kvaliteet on meil hüplik. Teatud linnaosades ei ole suudetud värvata kvalifikatsiooniga töötajaid ja selle tulemusena kannatab töö kvaliteet.
Jääb mulje, et vaatamata sellele, et on neli koalitsioonipartnerit, läks eelarve kokkupanemine üsna ludinal. Samas kui vaadata, kuidas abilinnapead avalikkuse ees omavahel suhtlevad, võiks eeldada, et eelarveläbirääkimistel oli väga palju samasugust arusaamatut segadust ja möödarääkimist.
Eelarve kokkupanemine ei olnud lihtne protsess ja eks seal seda kõike oligi. Vahepeal tundus, et tammume paigal, enne kui saime jälle edasi liikuda. Ükski eelarve kokkupanemine ei ole lihtne ja nelja partneriga on see loomulikult keerulisem kui kahe partneriga. Aga minu meelest on lõpptulemus seda väärt.
Abilinnapeade käitumise kohta olen ma ka varem öelnud, et selles, kui avalikult arutatakse erinevaid seisukohti, ei ole midagi halba. Kindlasti ei tohi aga kommunikatsioon olla selline, et linnaelanikul tekib segadus, et mida tehakse ja kas siis on nii või naa. Paraku on niimoodi juhtunud ja seda me peame parandama. Ei saa tegutseda viisil, et vahepeal veeretatakse vastutust ja öeldakse, et see on hoopis tema tegemata töö. Tallinna inimese jaoks on Tallinna üks suur linn ja see, et seal on mingid ametid ning eraldi ametikandjad, ei oma mingit tähtsust.
Eile teatas abilinnapea Järvan, et tegi linnavalitsusele ettepaneku kaotada vähemalt talveperioodiks ära see palju ummikuid tekitav Paldiski maantee rattatee. Kas see kaotatakse ära?
Linnavalitsuse istungil ütles kolleeg Järvan, et ta käis hommikul loendamas jalgrattureid ja talle tundub, et selle võiks ära kaotada. Kui valitsuse istung läbi sai, teatas ta meediale, et on teinud sellise ettepaneku. Paraku tuleb seda tüüpi muudatuste puhul tugineda analüüsile ja seda analüüsi praegu ei ole. Ma olen andnud transpordiametile ülesande esitada see analüüs järgmiseks esmaspäevaks. On vaja aru saada, miks siis transpordiameti enda planeeritud ja ellu viidud lahendus on osutanud mingis osas ebamõistlikuks. Nii et tuleb sellele analüüsile otsa vaadata ja kui see tõesti niimoodi on, siis järgnevad ka otsused. Paraku lihtsalt tunde pealt, et ma käisin ja vaatasin, mitu ratturit on ja nüüd siis teeme ümber, niimoodi linna ei juhita.