SÕJASTUUDIO ⟩ Peeter Tali: kaugmaarelvade lubamine võimaldab hävitada Kurskisse saadetud Põhja-Korea sõdurid

Strateegilise kommunikatsiooni ekspert ja riigikogu liige Peeter Tali (Eesti 200) rääkis Postimehe «Sõjastuudios», et kuna USA lubab kasutada kaugmaarelvi, siis saavad ukrainlased hävitada Kurski oblastisse saadetud Põhja-Korea sõdureid. Samuti annab see autoritaarsetele riikidele sõnumi, et pole mõtet minna Venemaa eest sõdima.

Pühapäeva varahommikul tegid venelased Ukrainale selle sõja suurima õhurünnaku, mille tõttu said kannatada nii energiataristu kui inimesed. Kas osa rakette tuli siiski õhukaitsest läbi?

Selle õhurünnaku massiivsus oli see, mille tõttu raketid ja droonid õhukaitsest läbi läksid. Rünnati ju põhimõtteliselt kõiki Ukraina suuremaid linnu. Põhisihtmärk oli ikkagi energiataristu, lõhkuda seda enne eelolevat talve ja murda ukrainlasi. Muidugi on see ukrainlastele suur probleem. Ma pean rõhutama, et tsiviiltaristu ründamine on jätkuvalt sõjakuritegu, aga venelased teevad seda ikka. Olen ukrainlastega rääkinud ja see teeb neid ühtsemaks ja veel tigedamaks.

Venelased kasutasid selles õhurünnakus 120 raketti ja 90 drooni. Droone neil ilmselt jätkub, aga kuidas rakettidega on, suudavad nad samaväärseid rünnakuid lähiajal veel teha?

No kes seda teab. Neid numbreid, mis Venemaalt tulevad, ei saa ju uskuda. Halb uudis on see, et Venemaa tõesti suudab ehitada uusi tiibrakette. Nad kasutasid strateegilisi pommitajaid sügavalt Vene territooriumilt, kus need raketid tõsteti õhku ja strateegiliste pommitajate pealt neid siis ka Ukraina suunas lasti. Kombineeritud löök kurnab Ukraina õhutõrje ja õhukaitse üle ning seetõttu on paraku kaasnenud ka tsiviilohvrid.

USA ametist lahkuv president Joe Biden teatas, et Ukraina tohib kasutada USA tarnitud kaugmaarelvi nüüd ka Venemaa territooriumi ründamiseks. Kui palju paremad võimalused see ukrainlastele annab? 

Annab, aga see on jällegi koguste ja relvasüsteemide küsimus, sest neid täppisrelvi ning kaugmaarelvi ju ülemäära palju ei ole. Kui me räägime taktikalistest ballistilistest rakettidest, siis see kogus on väga piiratud ja ukrainlased peavad väga tõsiselt töötama sihtmärgistamisega. Ehk siis olulistel sihtmärkidel on ikkagi kogu aeg silm peal, et kuidas need sihtmärgid liiguvad, kus nad on, millal hävitatakse ja milline on see mõju.

Selle lubamise üks põhjus oli muidugi see, et Biden teebki enne ametiaja lõppu nii palju otsuseid kui võimalik. Ta andis rohelise tule ka Ukrainale lubatud rohkem kui kuuele miljardile dollarile. Nüüd on iseasi, kas see raha jõutakse enne 20. jaanuari ehk Trumpi võimuletulekut asjaks pöörata ehk siis relvastuse ning varustusena Ukrainasse tarnida.

Üks oluline põhjus, miks neid kaugmaarelvi lubati, on ikkagi autoritaarsete režiimide heidutamine. Siin tuleb silmas pidada Põhja-Korea sõdureid, keda on viidud Kurski oblastisse. Keegi ei tea täpselt, kui palju neid on, aga arvatakse, et 10 000 kuni 16 000.

Kui ikkagi reaalselt hakkavad sõdima teised, kolmandad ja teab veel mitmendad riigid, siis on see kahetsusväärselt trend maailmasõja suunas ning seda ei taha mitte keegi. Selle heidutuseks ongi Ameerika jõuline töö, et hävitame need põhjakorealased seal ära, et neid rohkem ei saadetaks ja rohkem keegi isegi ei mõtleks sellele. Just selle jaoks ongi suurema tegevusraadiusega relvi vaja.

Järjest rohkem räägitakse, et see sõda lõpeb tuleval aastal. Milleks Ukraina valmistub?

Kõigepealt ikkagi selleks, et Venemaa oleks valmis üldse läbi rääkima mingitel muudel tingimustel kui Venemaa enda omad. Venemaa peab aru saama, et ta tegelikult kaotab sõja. Kui me vaatame täna, mis rinnetel toimub, siis tegelikult käib põhiline lahingutegevus Donetski ja Luhanski oblastis ning venelaste eesmärk on võtta ära nii palju territooriumi kui võimalik.

Aga eks käivad ka konsultatsioonid, diplomaadid räägivad ja riigijuhid räägivad. Trump on lubanud, et lõpetab sõja 24 tunniga. Imed küll juhtuvad, aga tema üleloomulikesse võimetesse ma päriselt ei usu. Samas on Trump muidugi ettearvamatu. Venelastele see muidugi hea uudis ei ole, et Trump tahab lahendusi ja et ta tahab olla võitja. Mina küll ei usu, et ta laseb venelastel ennast kuhugi suruda.

Milline see tulemus on, seda on praegu ülikeeruline öelda, sest ukrainlased on väsinud, venelased lõhuvad nende taristut, mobilisatsiooniga ei lähe hästi, lääne relvastust ei tule piisaval hulgal juurde ja kulud on suured. Sellele vaatamata ei ole ukrainlased vähemasti oma mõttemaailmas valmis territooriumit loovutama.

Kui palju võib president Zelenskõi siseriiklikest sõnumitest välja lugeda, et ta mõneti valmistab oma riiki sõja lõpetamiseks ette?

See on üliettevaatlik ootuste juhtimine. Ka need Ukraina arvamusliidrid, kes ei ole eriti suured patrioodid, kompavad võimalusi, et mis siis, kui Krimm jääks ikka Venemaale. Ehk siis räägitakse 24. veebruari eelsetest piiridest, ehkki Venemaa tahab saada kätte viit Ukraina piirkonda: Hersoni oblastit, Zaporižžja oblastit, Luhanski oblastit, Donetski oblastit ja Krimmi.

Nii et selline ettevaatlik kompamine käib. Seda ei ole aga ülemäära lihtne seletada inimestele, kes on juba nii palju kannatanud. Kuigi Ukraina võiduplaanis on kirjas, et Ukraina peab saama NATO liikmeks, siis täna on sellele kindlalt vastu Saksamaa, ja mitte ainult Saksamaa.