OTSE POSTIMEHEST ⟩ Ülle Madise: presidendil on õigus jätta põhiseaduse muutmine välja kuulutamata, kui see pole põhjendatud

Õiguskantsler Ülle Madise rääkis Postimehe otsesaates, et riigikogu peab püsielanikelt kohalikel valimistel hääleõiguse äravõtmist loogiliselt põhjendama, sest julgeolekuga siin seost ei ole. Presidendil on õigus jätta põhiseaduse muudatused välja kuulutamata nii protseduurilistel kui sisulistel põhjustel. 

Kui lihtne on kirjutada põhiseadusesse, et me tahame Putinit toetavatelt inimestelt valimisõiguse ära võrra?

Ma siin kordaksin kõike seda, mida on öelnud Liia Hänni, Jüri Adams ja Jüri Raidla ning ka endine kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu. Nimelt on nad juhtinud tähelepanu sellele, et Putinit ja tema agressioonisõda vast põhiseadusesse kirjutama ei peaks. Õnneks seda ei pakutud isegi välja, et meie põhiseaduse teksti peaksid ilmuma selliste riikide nimed nagu Vene Föderatsioon ja Valgevene.

Sel ajal, kui põhiseadusesse kirjutati mittekodanike valimisõigus, olid Eestis veel Vene väed. Kas praegu on julgeolekuoht tõesti suurem?

Minule ei ole osanud keegi niisugust julgeolekuohtu kirjeldada. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed tohivad olla üksnes Eesti Vabariigi kodanikud, pikaajalise elamisloaga inimesed saavad ainult hääletada. Kandideerida võivad sellised erakonnad, valimisliidud ja kandidaadid, kes ei ole parasjagu süüdi mõistetud rasketes kuritegudes. Kui erakond on ilmselgelt Eesti vastane, siis on võimalik see erakond ära keelata.

Praegu on julgeolek ikkagi märksa paremini tagatud ja tõesti, mitte ühtegi kriisijuhtimise või julgeoleku seisukohalt olulist otsust kohalik omavalitsus teha ei saa. Kui aga riigikogu otsustab võtta pikaajalise elamisloaga inimestelt hääleõiguse, siis see võib ju olla ka lihtsalt moraali küsimus või kuidas me näitame oma meelsust või teeme kasvõi midagigi.

Agressorriik Vene Föderatsioon paneb toime õõvastavaid sõjakuritegusid ja see tõesti on õudne. Küllap on võimalik, et nüüd tahetakse näidata, et me midagigi teeme. Kas sellel tegemisel on tagajärjed, mis on Eesti julgeolekule kasulikud, seda peabki riigikogu hindama. Mina nendes küsimustes hinnangut anda ei oska, nii et ma pigem loen huviga, mida eksperdid ütlevad ja katsun jääda oma ametivande ja ametiülesannete piiridesse.

Neid variante, kellelt elamisluba ära võtta, on riigikogu menetluses olevas kahes eelnõus mitu. Milline neist oleks teostatav?

Praegu menetlusse antud eelnõud oleme kolleegidega läbi töötanud ja kui küsitakse, siis edastame oma tähelepanekud ka riigikogule. Juba eelmainitud põhjustel ongi seda loogilist seost plaanitava otsuse ja selle tagajärgede vahel natukene raske näha. Kui vaadata teisi Euroopa Liidu liikmesriike, siis väga paljud ikkagi lubavad kolmandate riikide kodanikel kohalikel valimistel hääletada, mõned lubavad ka kandideerida.

On väidetud, et valimisõigus ei ole inimõigus ja kellegagi ei juhtu midagi halba, kui temalt valimisõigus ära võtta. Kas valimisõigus on inimõigus?

Pigem nähakse seda siiski inimõigusena ja see on ka põhjus, miks Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon on käsitlenud ka kõikide püsielanike hääleõigust kohalikel valimistel. Kui Eesti Vabariik otsustab, et meil kõikidel püsielanikel enam hääleõigust ei ole ja kui riigikogu jõuab järeldusele, et see on Eesti olevikku ja tulevikku silmas pidades kõige parem lahendus ning kui suudetakse kõiki tähtaegu silmas pidades hästi täpselt sõnastatud põhiseaduse muudatus vastu võtta ning president selle välja kuulutab, siis saab põhiseadus muudetud.

Võib-olla tasub siiski täpselt läbi mõelda, kas see on moraalne hukkamõistuakt nende inimeste suunas, kellel on agressorriikide kodakondsus või on eesmärgiks Eesti julgeolekuhuvide kaitse. Kui on see julgeoleku huvides, siis ehk tasub täpselt kirja panna, millega siis kohalikul valimisel hääleõiguse teostamise kaudu julgeolekuhuvisid kahjustada saab ja kas teisi võimalusi julgeoleku paremaks kaitsmiseks pole.

Neid arutelusid kuulates tekib vahel tunne, et kui hääleõigus ära võetakse, siis kaovad need inimesed Eestist ära. Kuid ma tuletan meelde, et tegemist on Eesti alaliste elanikega, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba, mille saab ära võtta üksnes siis, kui need inimesed on ohuks avalikule korrale või julgeolekule. Sellega, kui kohalik hääleõigus ära võetakse, ei aeta neid inimesi Eestist minema, vaid neile öeldakse lihtsalt, et nad ei kuulu siia.

Kui kiiresti peab riigikogu nüüd tegutsema, kui ta tõesti tahab kelleltki hääleõiguse kohalikel valimistel ära võtta ja sellisel viisil põhiseadust muuta?

Minu arvates on väga vähe aega jäänud. Kui arvestatakse kehtinud häid ja riigiõiguslikke tavasid, mida kirjeldab näiteks Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon ja mida on kinnitanud ka meie riigikohus, siis on juba hiljaks jäädud. Sageli kõlab väide, et praeguses julgeolekuolukorras ei pea enam järgima häid tavasid ega põhimõtteid. Sellega ei saa aga nõustuda seetõttu, et praegu on julgeolekuolukord Eesti jaoks tegelikult märksa kindlam, kui see oli aastal 1992 või 1993, kui okupatsiooniväed olid veel sees. See argument kindlasti ei õigusta põhimõtete kõrvaletõukamist.

Riigikogu on meie rahvaesindus. Kui riigikogu leiab, et kohalikku hääleõigust tuleb kitsendada näiteks ainult Eesti kodanikele või Euroopa Liidu kodanikele või lisatakse sinna veel teisi, nagu Türgi kodanikud jne, siis on see riigikogu õigus ja seda on võimalik põhiseaduspäraselt ära menetleda tõenäoliselt ka praegu. Aga see eeldab, et lükatakse kõrvale varem järgitud head tavad.

Kas põhiseaduse assamblee, kui ta andis võimaluse sellisel moel kiirkorras põhiseadust muuta, oli natuke sinisilmne ja arvas, et poliitikud ei kasuta seda ära? Kas põhiseaduse kiirkorras muutmine on ikka hea mõte?

Meil on kolm põhiseaduse muutmise viisi: rahvahääletus, kahe järjestikuse koosseisu poolt muutmine (millisel juhul siis saavad valijad valimiskampaania käigus oma sõna öelda) ja siis on võimalik seda teha ka kiireloomuliselt. Minu teada oli kiireloomulise muutmise võimalus pigem selleks, et kui seaduses on ilmselge viga, saab selle ära parandada.

Aga veel kord, kui riigikogu suur enamus on seda meelt, et senine püsielanikel olnud hääleõigus tuleb nüüd ära võtta, siis see on nende õigus ja mina täielikult austan seda. Lihtsalt palve on, et peetakse täpselt kinni põhiseaduses ette nähtud reeglitest ja leitakse sellele sammule loogilised põhjendused. Sest nagu öeldud, julgeolekuga siin ei saa seost olla, aga võib olla teisi legitiimseid eesmärke ja siis tasub need kirja panna.

Riigikogu võib praegu ju kiirkorras selle põhiseaduse muutmise otsuse vastu võtta, aga presidendil ei ole kohustust seda kiirkorras välja kuulutada. President ilmselt järgib oma tavapäraseid protseduure, nii et sellega võib juhtuda kõik see, mis kõigi teiste seadustega?

Põhimõtteliselt küll. Seda, mida president otsustab, ei oska ma mõistagi ennustada. Aga ehk ei ole selle peale mõeldud, et presidendil on õigus jätta riigikogus vastu võetud põhiseaduse muudatus välja kuulutamata. Näiteks protseduurilistel põhjustel, kui on rikutud lugemiste vahele jäänud kohustuslikke tähtaegu.

Aga on võimalik jätta välja kuulutamata ka sisulistel põhjustel, näiteks siis, kui riigikogu püüab muuta selliseid sätteid, mis on muudetavad üksnes rahvahääletusel. Või ka siis, kui see muudatus on sõnastatud nii halvasti, et sellest tekivad rakendamisel suured probleemid. Nii et põhimõtteliselt on presidendil õigus seda teed minna. Siis saab otsustavaks see, mida ütleb riigikohus.