ERISAADE ⟩ Andreas Kaju: me ei tea täpselt, kui kaugele kodumaast ulatuvad Trumpi julgeolekuhuvid

USA ekspert Andreas Kaju rääkis Postimehe erisaates, et Eesti jaoks on Trumpi presidendiks saades kõige tähtsamateks küsimusteks, kas ta kehtestab oma riigi majanduse kaitsmiseks tollitariifid ja kui kaugele kodumaast ulatuvad USA julgeolekuhuvid. Postimehe ajakirjaniku Margus Partsi hinnangul on Trump väga ebakindel partner. 

See on nüüd täiesti kindel, et valimised võitis Donald Trump?

Andreas Kaju: Mitte kunagi ei ole miski kindel enne, kui kõik hääled on loetud, valimistulemused sertifitseeritud ja kõik kohtuasjad lahendatud. Neid ootab kindlasti ees veel päris palju sõltumata tulemusest, sest Ameerikas on nii tavaks. Samas ei ole Harrise toetajatel mõtet lootma jääda nende lugemata häälte peale, sest me tegelikult näeme, et loetud valimisjaoskondades jääb Harrise tulemus alla 2020. aasta Bideni tulemustele ehk see demokraatide koalitsioon, mis õnnestus napi võidu saamiseks neli aastat tagasi kokku kleepida, täna sellisena enam koos ei püsinud ja pigem on põhjust tegeleda analüüsiga, kes siis nende koalitsioonist vastaspoolele jalutas või lausa koju jäi.

Prognoosid millegipärast sellist tulemust ei näidanud?

Margus Parts: Tegelikult ei ole valmisprognoosid täiesti täpselt. Neis on sees veamarginaal. Prognoosidega on see asi, et nad tihti kalduvad ühe kandidaadi poole ja tuli välja, et need kaldusid Trumpi poole.

Andreas Kaju: Kummaline on see, et juba kolm valimistsüklit järjest on see eksimus kaldunud samale poolele ja tekib küsimus, miks see niimoodi on. Eks need arutelud jätkuvad nii teaduslikes kui ka vähem teaduslikes ringkondades, paraku väga paljud uuringufirmade oma metoodikaid siiski ei avalda. Päris kindlalt saab aga öelda, et üks põhilisemaid põhjuseid on väga vähese poliitilise ja ühiskondliku aktiivsusega sotsiaalsete demograafiliste gruppide esindatus nende uuringute valimites ehk et neid inimesi ei saada kätte.

Miks Trump siiski võitis, kas Kamala Harris ei eristunud piisavalt Joe Bidenist, miks ei armastanud valija teda nii palju, kui arvati?

Andreas Kaju: Me teame väga hästi, et alates Covidi lõpust kuni tänaseni arvab märkimisväärne osa Ameerika valijatest, et neil läheb majanduslikus mõttes kehvemini, kui läks enne Bideni ametiaega. See on niivõrd fundamentaalne vastutuul ja Ameerika poliitikas ning presidendivalimiste tsüklites on see olnud üks määravaid asjaolusid. Kui inimesed ikkagi tunnevad, et neil on täna seis kehvem kui neli aastat tagasi, siis soovitakse muutust. See on esimene impulss Valges Majas oleva kodaniku väljavahetamiseks vastaspartei kandidaadi vastu ka sõltumatul valijal, kellel ei ole väljakujunenud poliitilist eelistust.

Teiseks ei maksa unustada, et kõigele vaatamata raiusid demokraadid veel südasuveni, et Biden on väga hea kandidaat. Tema meeskond kaitses teda välise kriitika eest, uskudes, et veel on võimalik valimised võita. Siis vahetati Biden võrdlemisi äkitselt Harrise vastu välja. Paraku oli Harris olnud kolm ja pool aastat pildilt maas. Ta oli küll asepresident, aga asepresidendi roll on selline, et ta ei ole isegi Valges Majas, vaid istub kusagil teises linna otsas ja tegeleb nende teemadega, mida president talle usaldab. Nüüd pidi Harris paari kuuga tegema tasa selle vahe, mis tal Trumpiga oli. Samas on Trump ilmselgelt Ameerika Ühendriikide ja maailma kõige tuntum poliitik. Harrise puhul aga inimesed ei teadnud, kes ta on ja mille eest ta seisab.

Kui teistsugune võiks olla see Donald Trump, kes jaanuarikuus Valgesse Majja astub, kui võrrelda teda eelmise korraga?

Andreas Kaju: Ta on kindlasti kaheksa aastat vanem. Ei tea küll, mida see inimesega teeb, aga üldiselt täiskasvanud inimestel väljakujunenud temperament ei muutu. Võib-olla hoogu on siiski vähem. Hoopis olulisem küsimus on, missugune saab olema tema administratsioon, kes on tema lähimad nõuandjad. Kui me vaatame, mis on need teemad, kus ta kõige rohkem tahaks tegutseda ja mille eest ta valijatelt mandaadi sai, siis on need majandus ja immigratsioon. Majandus on Trumpi jaoks ennekõike kaubanduspoliitika küsimus. Tollitariifide sisseviimine oma riigi tööstuste ja töökohtade kaitseks, see on see, mida ta tahab ellu viia. Tema ettekujutus on, et sellega õnnestub tal kaitsta töökohti Ameerika põllumajanduses, terasetööstuses ja mujal.

Eestile ja Euroopale ei ole see hea uudis, kuna USA on Euroopale väga oluline eksporditurg. Meile ei mõju see hästi, kui Trumpi ajal peaksid tulema 10–20- protsendilised tollid. Trumpi tõenäoliselt võrdlemisi agressiivne kaubanduspoliitika mõjutab ennekõike Eesti kõige olulisemaid eksporditurge, milleks on Saksamaa ja Põhja-Euroopa. Oleme ju viimastel aastatel näinud, mida Eesti majandusele tähendab see, kui meie eksporditurud kiratsevad.

Mida tähendab Trumpi presidendiks saamine Euroopa julgeolekule?

Margus Parts: Ma tõstataks küsimuse Trumpi vaatest sellisena, kas sul on parem, kui su partner utsitab takka riikide kaitsekulutuste tõstmist teatud määrani, või on parem, et sul on partner, kes annab sulle sajaprotsendilise kindluse, et ta on sinu seljataga, kui sind rünnatakse. Trumpi puhul on minu arvates kõige suurem probleem see, et ta on väga ebakindel partner. Me ei tea, mida ta kavatseb teha. Muidugi on paljud vabariiklased öelnud, et see on Trumpi tugevus. Selline ettearvamatu käitumine loob näiteks läbirääkimistel Putini või kellega iganes sellise jõupositsiooni. Ma siiski leian, et praeguses julgeolekuolukorras oleks ehk parem, kui on partner, kelle peale saab alati kindel olla.

Kui palju võib muutuda USA poliitika NATOs?

Andreas Kaju: Ilmselt ei näe me Trumpi ametiaja alguses kindlasti mitte mingisuguseid põhimõttelisi taganemisi Ameerika varasematest lubadustest, aga ilmselt on õhkkond alliansis teistsugune ja seda eitada oleks rumal. Paljud Euroopa julgeolekuvaldkonna inimesed küll mõned päevad tagasi avaldasid arvamust, et võib-olla olekski parem, kui Trump võidaks, sest siis oleme lõpuks sunnitud jalad kõhu alt välja võtma, kuna meil pole enam lõputult võimalik loota oma julgeoleku planeerimisel USA peale.

Ma ei arva tõesti, et esimestel päevadel või kuudel mingeid põhimõttelisi muudatusi tuleks ja eeldatavasti Trump siiski jätkab seda oma vana joont, et utsitab liitlasriike ise rohkem panustama. Iseküsimus on, kui suur on Trumpi huvi Ameerika julgeolekuhuve kodumaast väga kaugel kaitsta ja mida see praktikas tähendab. Meie julgeoleku ja kaitse planeerimisel on see lähikuudel ja aastatel kindlasti kõva pähkel, mida pureda.​