SÕJASTUUDIO ⟩ Indrek Kannik: Venemaal ei ole Trumpi võidust mingit kasu, Trump on valmis kraaklema ka nendega

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht Indrek Kannik rääkis Postimehe «Sõjastuudios,» et kuigi venelased ootavad Trumpi võitu, ei tähenda see veel, et neil sellest mingit kasu oleks. Ta tõi välja, et Trumpi eelmisel ametiajal ei julgenud Venemaa alustada mitte ühtegi uut sõjalist operatsiooni.

Milline mõju Ukraina sõja edasisele käigule võiks olla sellel, kellest saab USA president?

Sellel on kindlasti teatud mõju, aga mulle tundub, et vahel me hindame seda üle. Võib oletada, et kui Kamala Harris valitakse presidendiks, siis USA poliitika väga palju ei muutu. Siin on kindlasti nüansse, sest me päris täpselt ei tea ka seda, mida Harris tegema hakkab. Samas võrreldes praeguse presidendi poliitikaga väga palju ilmselt ei muutu. Kui palju muutub Ukraina poliitika Donald Trumpi valituks osutumisel, on suur küsimärk. Trump on küll andnud kõlavaid lubadusi, et 24 tunni jooksul suudab ta jõuda rahuprotsessini, aga tegelikkuses saab see olema palju keerulisem.

Praegu ei ole küll ühtegi märki sellest, et Venemaa oleks valmis pidama läbirääkimisi isegi neile soodsatel tingimustel, näiteks praeguse rindejoone külmutamise tingimuste juures. Venelaste eesmärk on Ukraina riiklus hävitada ja selles olukorras on ka Trumpi mängumaa väga piiratud. Tal on kaks võimalust: kas jätkata Ukraina toetamist või sisuliselt alla anda. Viimasel juhul saavad aga kõik maailma diktaatorid aru, et Ameerika on nõrk ja nende võimalused oma asja ajada on palju suuremad.

Ei saa ju öelda, et praeguse USA presidendi ajal oleks Ukraina toetamisega kõik hästi, sest see, et ukrainlased ei tohi läänest saadud kaugmaarelvi kasutada, on just ameeriklaste süü?

Kui tundus, et ukrainlased ei suuda Venemaale vastu hakata, siis ühel perioodil toetas USA Ukrainat suhteliselt tempokalt ja kiirelt. Kui aga Ukraina saavutas sõjaväljal esimesi tõsiseid edusamme, näiteks vabastas Harkivi oblasti territooriumi ja Hersoni oblasti Dnipro jõe läänekalda, siis muutus USA väga ettevaatlikuks. Võib öelda, et venelaste tuumaähvardus on Ameerika praegusele administratsioonile mõjunud ja nad on väga hillitsetud. Nad sunnivad Ukrainat sõdima endast suurema riigiga nii-öelda üks käsi selja taga. On ikka väga keeruline, kui sul ei lubata kasutada kõiki relvi, mis sul tegelikult olemas on. Lisaks jäädakse paljude asjade andmisega massiivselt hiljaks. Isegi kui neid lubatakse, siis ei tule nad selles tempos, nagu on lubatud. Ukraina raskused tulenevad paljuski USA administratsiooni otsustamatusest selles suunas, kas nad tahaksid ka tegelikult Ukraina võitu näha. USA ei taha tõesti näha seda, et Venemaa saavutaks selles sõjas oma eesmärgid, aga nad ei julge ka aidata Ukrainal võita.

Kui palju mõjutab see, kes saab USA presidendiks, NATO edaspidist poliitikat?

Ma arvan, et retoorika on kindlasti erinev. Bideni retoorika Euroopa liitlaste suunas on olnud, et te peate rohkem panustama kaitsesse. Harrise puhul jätkuks see kindlasti samamoodi. Trumpilt tuleb see kindlasti brutaalsemas ja robustsemas toonis, mis teatud piirini on ka õige. Kui me laias laastus vaatame, siis Ameerika ja Lääne-Euroopa on oma rikkuselt võrdsel tasemel. Kui aga üks panustab riigikaitsesse 3,54 protsenti oma SKTst ja teise keskmine panustamine on 1,3 kuni 2 protsendi vahel, siis see ei ole õiglane. Eriti kui sinna 2 protsendi tasemele on jõutud alles viimastel aastatel. Enamik Euroopa riikides oli see varem 1 kuni 1,5 protsenti. Nii et selles mõttes on see surve õigustatud.

Kas on oluline, et ukrainlased saaksid USA viimase abipaketi kätte enne, kui Biden Valgest Majast lahkub, sest muidu äkki ei jõuagi kõik nendeni?

Kõigepealt peame vaatama, kas võidab Harris või võidab Trump. Loodetavasti selgub see paari päeva pärast, kuigi võib võtta ka kauem. Ma ei usu, et Trumpil on võimalus öelda, et meid ei huvita Ukraina, las Venemaa vallutab Kiievi ära. Ma lihtsalt ei usu, et selline võimalus tekiks.

Trumpi puhul öeldakse, et ta on ettearvamatu, aga ega me ju päris täpselt tea, missugune saab olema Kamala Harrise Ukraina poliitika?

Täpselt ei tea. Oodatakse ja loodetakse, et kui Harris võidab, siis teatud piirangud, mis senine administratsioon on ukrainlastele kehtestanud, näiteks kaugrelvade kasutamine Venemaa territooriumil sõjaliste objektide vastu, võidakse maha võtta. Bideni poliitiline mõtlemine tuleneb külma sõja ajast, kus oli väga oluline tasakaalu hoida. Tänane Venemaa on aga hoopis teistsugune kui viimaste aastakümnete Nõukogude Liit – palju agressiivsem ja igasuguse tasakaalu poole liikumist tõlgendab Venemaa lihtsalt nõrkusena.

Harris on palju noorem ja ta ei ole külma sõja poliitikaga seotud. Võib-olla on ta seetõttu teatud enesele kehtestatud piirangutest vaba. Äkki sealt tuleb mingi edasiminek. Samas on ta siiski demokraat, kes on sellest masinavärgist aastakümneid läbi käinud. Demokraatide üldine suhtumine sõja ja rahu küsimustesse on üsna vaoshoitud. Nii et kokkuvõttes ma ei usu, et tema poliitika hakkab väga palju erinema Bideni poliitikast.

Venelased loodavad, et valimised võidab Trump, kui kindel on see, et Trumpi võit neile kasuks tuleb?

Donald Trumpi võidu puhul on üks asi, mis tuleb kasuks Venemaale ja Hiinale. See on see, et sisepinged Ameerika ühiskonnas lähevad veel kõrgemale, mitte et Harrise võidu puhul see nii ei oleks. Ameerika ühiskond on väga lõhestatud, enam-vähem nii-öelda 50:50. Nii et vastuolud on tugevad, ükskõik kes võidab. Siiski on põhjust arvata, et Trumpi võidu puhul lähevad vastuolud veel suuremaks. Ühiskond muutub ebastabiilsemaks, sisemisele võitlemisele ja tülitsemisele kulub väga palju energiat. See on aga kasulik ka Ameerika vaenlastele.

Kui võidab Trump, siis on tema tegevus prognoosimatu nii liitlaste jaoks, aga ta on prognoosimatu ka USA vaenlaste jaoks. Trumpi eelmisel ametiajal, aastatel 2017 kuni 2021 ei alustanud Venemaa ühtegi uut sõjalist operatsiooni. See tundus neile liiga suur risk. Ma arvan, et Biden tegi väga suure vea, kui ta teatas oma ametiaja alguses, et tahab Venemaaga ettearvatavat ja stabiilset suhet. Venemaa tõlgendas seda nõrkusena, arvates, et ükskõik, mida ta teeb, ei julge USA midagi vastu teha. See oli venelaste jaoks julgustav sõnum ka Ukraina operatsiooni ettevõtmiseks. Trump tõenäoliselt ei ütle, et ta tahab stabiilset suhet. Ta on valmis kraaklema igal rindel, kui vaja.