OTSE POSTIMEHEST ⟩ Maret Maripuu: kui peame veel personali kärpima, pikenevad toetuste ja pensionite menetlustähtajad

Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Maret Maripuu rääkis Postimehe otsesaates, et järgmise aasta kärbetega saab amet hakkama, aga murelikuks teevad edasised aastad, kui kärpenumbrid lähevad suuremaks. Juba praegu valmistutakse selleks, et toetuste ja pensionite menetluse tähtaegu pikendada. 

Vanemaid inimesi on juba teinud murelikuks uudis, et pensionipäev ei olegi enam alati 5. kuupäeval, kas see muutus on tingitud kärbetest?

See on kindlasti mõjutatud kärbetest. Aga kui alustada positiivsest, siis järgmisel aastal 1. aprillil peale pensionite indekseerimist pensionid kasvavad.

Praegu on kokku lepitud selles, et pensionite väljamakse päev on 5. kuupäev ja juhul kui pensionite väljamaksmise kuupäev on nädalavahetusel, siis me maksame ette. 1. jaanuarist 2023 hakkas sotsiaalkindlustusamet kinni pidama ka pensionäride täiendavat tulumaksuvabastust ja see lõi meie aegu näinud IT süsteemi sassi. Oleme praegu päris hädas, sest kui pensionipäev on nädalavahetusel ja me peame ette maksma, siis meie süsteem ei jõua nii kiiresti toimetada kui vaja ehk päevad saavad enne otsa, kui süsteem oma töö lõpetab. Just sellest tulenevalt ei maksa me uuel aastal neljal korral, kui pensionipäev langeb nädalavahetusele, pensioneid ette, vaid järele ehk mitte reedel vaid esmaspäeval või teisipäeval. See juhtub jaanuaris, aprillis, juuli ja oktoobris. Ülejäänud kuudel me maksame pensioni jätkuvalt 5. kuupäeval.

Nii et kui oleks raha ja saaks IT süsteemi arendada, siis ei muutuks midagi?

Ega seda süsteemi nii kiiresti ka korda teha jõua. Oleme hinnanud, et rahasumma, mida meie süsteem vajaks selleks, et ta suudaks jälle ilusasti toimetada, on ligi 3 miljonit. See aga ei juhtu nipsust, vaid siin on ka arendajatel vaja aega, et kõik need muudatused ellu viia. Kuna oleme sellest juba nii varakult rääkima hakanud, siis ma usun, et meie eakad saavad hakkama. Oleme ette hoiatanud, et jaanuarikuus ei saa nad pensioni mitte 5. kuupäeval, vaid järgneva nädala esmaspäeval või teisipäeval. 

Kas teil on tänaseks kõik need kohad leitud, kust kärpida?

Järgmisel aastal on sotsiaalkindlustusameti kärbe natuke üle 840 000 euro. Oleme vaadanud, kust teha neid lõikeid selliselt, et mõju meie klientidele oleks võimalikult väike.

Asendushoolduse tugiteenuseid kärbime 146 000 euro eest. See on võimalik seetõttu, et asendus- ja kasuperesid ei ole meile nii palju tulnud, kui oli ootus. Seega saavat kõik kasupered oma teenused kätte, siin me tagasilööki ei näe. 

Perelepitust vähendame 200 000 euro võrra. Kuna tegemist on uue teenusega, siis ei osanud me aimata, kui palju on peresid, kes soovivad perelepitusse tulla ja prognoosisime seda summat suuremaks. See teenus on meil olnud kaks aastat. 2023. aastal oli lepituses 720 peret, selle aasta augustiks oli number 564. Oleme vaadanud, et kui siin 200 000 kokku tõmmata, siis saavad kõik soovijad seda teenust jätkuvalt kasutada. Praegu ei ole ka järjekordi ehk kõige negatiivsem mõju võibki olla see, et mul on soov minna lepitusse, aga ma ei saa kohe homme, vaid pean paar päeva ootama. 

Kolmas teenus, mille me lõpetame, on kohalike omavalitsuse lastekaitsetöötajate nõustamisteenus. Sotsiaalkindlustusamet on iga aasta pakkunud seda teenust 57 000 euro eest. See ei ole kõige parem rahakasutus, seda enam, et me jätkuvalt pakume lastekaitsetöötajatele koolitusi, võrgustikutöö võimalusi ja muud. 

Kõige suurem kärbe, ligikaudu 438 000 eurot, tuleb meie maja personali ja majanduskuludest. See on toonud kaasa personali kokkutõmbamise, samuti oleme olnud sunnitud vähendama klienditeenindusi. Sellel aastal sulgesime Türi ja Põlva klienditeeninduse ja järgmise aasta esimese poolaasta lõpus teeme seda ka Kohtla-Järvel. 

Kui palju võiks olla neid inimesi, kes seetõttu hätta jäävad?

Kui me neid kohti valisime, siis vaatasime ka, kuidas kliente võimalikult vähe kahjustada. Aasta tagasi pöörduti sotsiaalkindlustusameti poole üle miljoni korra ja nendest 50 protsenti tehti läbi meie e-kanalite. Nii et tegelikkuses me näeme, kuidas aastast aastasse leiab üha rohkem inimesi tee meie e-kanalitesse. Populaarsuselt teisel kohal on infotelefon, kuhu on pöördumisi 19 protsenti. Kui inimesed on jäänud dokumendi täitmisega hätta ja nad ei tea, kuidas meie e-kanalis edasi liikuda, siis nad pöörduvad infotelefoni poole. Kolmandal kohal on e-kirjad ja vaid 11 protsenti inimestest tulevad klienditeenindusse.

Me sulgesime küll klienditeeninduse Türil, aga jätkame tegevust Paides. Türi ja Paide vahemaa ei osuur. Samuti ei olnud ka klientide hulk, kes Türi teeninduses käisid, väga suur. Põlva puhul oli probleem selles, et riigimaja ei olnud ligipääsetav ja need parendustööd, mis me oleksime pidanud seal tegema, oleksid läinud liiga kalliks. Kärbetega silmitsi seistes saime aru, et meil ei ole võimalik seda teha. 

Mis teid ennast selles kärpeprotsessis kõige murelikumaks teeb?

Mina vaatan juba aastasse 2026 ja edasi, et kuidas me seal hakkama saame. Meie ülejärgmise aasta kärpenumber on 1,4 miljonit ja üle-ülejärgmisel aastal natuke üle kahe miljoni. Valmistume juba ka selleks. Riigikogus on arutelul toetuste ja pensionite menetlustähtaegade pikendamine, et juhul kui me peame veel personalis kärpeid tegema, siis mahuksime nendesse ajaraamidesse.

Praegu on nii, et kui inimene tuleb pensionit taotlema, siis on meil otsuse tegemiseks aega 10 kalendripäeva. Tahame pikendada nii pensionite taotluste, peretoetuste taotluste kui ka puuete raskusastme tuvastamise 30-le päevale. See ei tähenda, et me selle maksimaalselt ära kasutame, aga juhul kui inimressurssi on vähem, siis me suudame need taotlused õigeaegselt ära menetleda. Just seetõttu hakkame saatma ka inimestele, kellel pensioniiga läheneb, pool aastat varem kirju, et hakake valmistuma.