OTSE POSTIMEHEST ⟩ Kristen Michal: üritame võtta Vene kodanikelt valimisõiguse juba järgmisteks valimisteks

Peaminister Kristen Michal rääkis Postimehe otsesaates, et juba see on suur samm, et sotsid hakkasid Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõiguse teemal lahendusi otsima. Ta lisas, et kuigi aega napib, üritatakse hääleõigus ära võtta juba järgmisteks kohalikeks valimisteks. 

Sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets käis välja variandi, kuidas Venemaa ja Valgevene kodanikelt valimisõigus ära võtta. Kas ta arutas seda enne ka teiega?

Me koos Kristina Kallasega vestlesime sellest Lauri Läänemetsaga. Reformierakonna positsioon on pikka aega olnud, et Vene ja Valgevene kodanikud ei peaks Eestis asjade otsustamisel osalema. Inimesed peaksid tegema valiku, kas nad tahavad Eestis elada ja rääkida kaasa Eesti asjades või rääkida kaasa Vene ja Valgevene asjades.

See vestlus Kristina Kallase ja Lauri Läänemetsaga viis sinnani, et sotsiaaldemokraadid püüdsid hakata lahendust otsima. Seega ei maksa hukka mõista seda, kes lahendust otsib. Välja käidud lahenduse varianti meiega enne läbi ei arutatud, nad pakkusid selle välja oma ideena. Ma siiski hindaks seda, et nad astusid täiesti eitavalt positsioonilt sellele positsioonile, mida teised koalitsioonipartnerid toetavad. 

See meelsusdeklaratsioon pole minu hinnangul piisav, sest sellega jääks valimisõigus siiski alles. Minu soov oleks käituda valimisasjades võimalikult lihtsalt ja selgelt ning öelda, et Vene ja Valgevene kodanikud valimistel ei osale. Seda debatti me hakkamegi pidama.

Kindlasti ei tule lahendus mõne nädalaga, aga ma loodan, et me siiski suudame selle ühiselt sõnastada. Kui partnerid jäävad eriarvamusele, hääletab igaüks vastavalt südametunnistusele.

Kas te tegutsete selles suunas, et võtta valimisõigus ära juba järgmistel kohalikel valimistel?

Parim oleks saavutada see nendeks valimisteks. Eks see üsna napiks läheb, isegi kui muuta põhiseadust kiireloomulisena, aga see võimalus on veel olemas. Minu meelest on kõige olulisem sõnum, et see tehakse ära. Kui ei õnnestu kiireloomulisena põhiseadust muuta, siis saab seda teha kahes järjestikuses riigikogus. Siis see lihtsalt jõustub hiljem. Minu jaoks on tähtis, et see tehtud saab. 

Teil on koalitsiooni koostöösse kõvasti usku, ilmselt ei pidanud te ka rahandusministri umbusalduskatse puhul muretsema, et keegi võiks isikliku antipaatia tõttu Jürgen Ligi vastu hääletada?

Ma arvan pigem, et sümpaatiast Jürgen Ligi vastu jätsid mõned umbusaldajad hääletamata. Nii et see läks hoopis vastupidi. Pärast seda kui Jürgen Ligi oli asju kolm tundi selgitanud, jättis kolm umbusaldusele allkirja andnut selle poolt hääletamata. Nii et osale muutus Jürgen Ligi sümpaatseks. 

Koalitsiooni omavahelised suhted on head ja koostöö toimub üsna ladusalt. Tasub siiski meeles pidada, et kõigil on erinev maailmavaade, erinev taust ja erinevad nägemused. Sotsiaaldemokraatide varasem nägemus Vene kodanike hääleõigusest on olnud, et seda ei tohiks minna reguleerima põhiseaduse tasemele, nii et praegu on nad tulnud koalitsioonipartneritele pigem vastu. Nüüd püüame leida sellise lahenduse, mis arvestaks ka nende mõtteid. 

Selle koalitsiooni kokku pandud eelarvet on kritiseeritud peamiselt seetõttu, et eelarve on läbipaistmatu ja valitsus ei suuda kärpida. Rahandusministeerium on juba lubanud seda pisut läbipaistvamaks teha, aga miks te kärpida ei suuda?

Ma ei ütleks, et avalikkus on nii üheselt veendunud, et me ei suuda kärpida. Samas kui kärbe puudutab kellegi valdkonda, siis öeldakse, et kas te mujalt ei saaks kärpida. Ka Hardo Hansson on välja toonud, et esimest korda 2009.–2010. aasta majanduskriisi järel tõmbab riik end koomale ning esimest korda vähenevad riigis majandamise ja tööjõukulud. Sellist asja pole aastaid olnud, nii et me kärbime.

Selle valitsuse kärpeotsused on ligi miljard ja koos eelmise valitsuse otsustega kärbitakse 1,4 miljardit. See on päris suur summa. Ainukesed, keda see ei puuduta, on kaitsevaldkond, sisejulgeolek, õpetajad ja pensionärid. Kui sotsiaalkindlustusametis tõmmatakse inimesi koomale, töötukassa kärbib oma töötajate arvu või RMKs antakse teada koondamistest, siis need on suured uudised. Inimesed saavad aru, et see puudutab praktiliselt kõiki valdkondi. 

Nende kärbete mõte ei ole ju ainult raha, vaid tegelikult peab riik muutuma teatud valdkondades tõhusamaks. Mina näeksin nendes kärbetes ka võimalust vaadata üle, milliseid teenuseid me osutame ja äkki tuleks mõned teenused osutamata jätta.

Riik tõmbab kokku seal, kus on võimalik. Ka mingid objektid jäävad ootele. Alati see inimesi ei rõõmusta, aga mis teha. Oleme seisma pannud ka riigimajade ehitused ja lükanud edasi erinevaid investeeringuid. Ma julgeks küll öelda, et täna seda küsimust enam ei ole, et kas kärbitakse. Kärbitakse küll ja mõnes kohas päris hoolega. 

Mis te prognoosite, kas eelarve võetakse jälle vastu usaldushääletusega?

Raske hinnata. Koalitsioon on avatud sisulisele debatile. Seni on rahandusministri umbusalduskatse tõesti ainus asi, mis eelarvemenetlusest meelde on jäänud. Mis puudutab eelarve arusaadavust, siis valitsus on ju tegelikult arusaadavuse poolel. Kui me saame debati sisuliseks ja arutleme selle üle, kuidas raha tõhusamalt kasutada, siis ma loodan, et usaldushääletuseni me ehk ei jõua.

Kas teie saate aru, mis arusaamatu intriig küpseb kaitsevaldkonnas?

Eks see ole jah nagu see Eino Baskini nali oli, et ei tea, mis seal plangu taga toimub, kahtlusi pole, aga kõhklused on. Riigikaitse ja selle kindlustamine on üks meie prioriteete. Viimase pooleteise aasta jooksul on riigikaitsesse otsustatud panna rohkem raha kui varem kokku. Kui aga väga palju investeeritakse, tekib küsimus, kuidas seda raha kasutatakse ja kas hangitakse õigeid asju. Selle üle saab alati debatti pidada.

Kui see debatt taandub aga ministeeriumi töökorraldusele, siis ministeeriumi töökorralduse eest vastutavad minister ja kantsler ning riigikogu riigikaitsekomisjonil on võimalik nad välja kutsuda. Parlament on täiesti vaba igasuguseid raporteid tegema, aga need raportid peaksid siis olema piiritletud mingi ülesandega.

Abstraktne arutelu, kas ministeerium teeb oma tööd korrektselt või kogu Eesti kaitsevõime alustalade ja NATO kaitsevõime lahtivõtmine pole päris see, millega tegelda. Ma loodan, et need probleemid ministeeriumi ja komisjoni vahel saavad võimalikult kiiresti selgeks räägitud. Võib-olla on seal ka rohkem emotsiooni kui asi väärt on.