OTSE POSTIMEHEST ⟩ Riina Sikkut: ligi 700 000 inimest saab jätkata 5-eurose visiiditasuga

Terviseminister Riina Sikkut (SDE) rääkis Postimehe otsesaates, et 20-eurost visiiditasu ei pea hakkama maksma kõik inimesed. Haavatavamate gruppide jaoks on see ka edaspidi 5 eurot. 

Kärpetingimustes võetakse tervishoius järgmisel aastal kasutusele reservid, kui palju see aitab?

Paraku on nii, et kõige olulisemad on tervishoius siiski tervishoiutöötajad ja neid meil napib. Just see on üks põhjuseid, miks me asju ümber korraldame ja miks meil teatud juhtudel on järjekorrad. Kui aga rahast rääkida, siis omal ajal tehtud otsus, et 13 protsenti sotsiaalmaksust läheb tervishoidu, on meid hästi teeninud. Paraku tekkis juba ligi 10 aastat tagasi olukord, kus tervishoidu tuli hakata suunama lisaraha. Riik maksab sotsiaalmaksu mittetöötavate pensionäride eest, samuti tehti koroona ajal üksikuid lisarahastamise otsuseid. Ka käesoleval aastal annab riik tervisekassale 130 miljonit juurde, et puudujääki katta.

Järgmine aasta on esimene, kus selliseid üksikotsuseid enam ei ole ja seetõttu tekkiski küsimus, mis edasi? Minu ettepanek oli, et riik maksaks sotsiaalmaksu ka laste eest, aga arusaadavalt on Eestil praegu vaja soetada laskemoona ja teha riigikaitselisi investeeringuid, nii et see täiendav raha, mida me maksudena kogume, läheb kaitsevaldkonda. Kuna tervisekassasse on reservidena kogutud raha üle seaduses nõutava minimaalse mahu ja me saame seda raha kasutada, siis on võimalik siiski ka tuleval aastal jätkata terviseteenuse osutamist tänases mahus. 

Järgmisel aastal tõuseb visiiditasu, see tõus võib paljudele inimestele probleemiks saada.

Paraku on nii, et ka 20-eurose visiiditasuga pole kuidagi võimalik tervisekassa puudujääki katta. Need on täiesti erinevad suurusjärgud. Aga sellegipoolest, kui sellist omaosalust suuremas mahus rakendada, siis võimaldab see järgmisel aastal täiendavalt umbes 20 000 inimesele teenuse osutamist jätkata. See toob tervishoidu lisatulu, millega on võimalik ravi osutada suuremas mahus, kui on see, mida saab 168 miljoni ulatuses reserve kasutusele võttes.

Me ei kohalda visiiditasu kõigile ühtviisi. Kui me räägime haavatavast rühmast ehk üle 63-aastased inimesed, vähenenud töövõimega inimesed, toimetulekutoetuse saajad, lapsed, rasedad, alla üheaastase lapse vanemad saavad jätkata 5-eurose visiiditasuga ja hambaravihüvitis on nende jaoks 105 eurot. Selliseid inimesi on umbes 700 000. Ravikindlustatud inimestest on umbes 550 000 selliseid, kelle visiiditasu oleks uuel aastal eriarsti külastades 20 eurot ja kelle hambaravihüvitis on 60 eurot. Nii et me tõesti eristame haavatavat rühma, kellel on madalam sissetulek ja suurem teenusevajadus.

Kas ravijärjekorrad muutuvad tuleval aastal pikemaks?

Nii reservide kasutuselevõtt kui teised otsused ei lühenda ravijärjekordi. Kahtlemata ootavad inimesed liiga pikalt, et saada eriarstiabi. Neid viise, kuidas järjekordi lühendada, on mitu. Mõnel erialal on lihtsalt spetsialiste puudu ja meil ongi vaja neid juurde koolitada. Samas arstide ja õdede koolitamisest ei piisa, vaja on ka toitumisnõustajaid, kuna väga paljud tervisemured on seotud elustiiliga.

Kahtlemeta tajuvad inimesed oma tervisemuret väga tõsisena, aga eriarstile peaksid siiski  pääsema need, kellel on seda vaja, ja sellises järjekorras, nagu on vaja. Mõnel on vaja seda täna, mõni saab oodata nädala ja mõni kuu aega, aga see valik peab olema ikkagi meditsiinilise haridusega inimese tehtud. Arutuse all on e-konsultatsiooni kohustuslikuks muutmine. Perearst peaks konsulteerima eriarstiga, kes annab ravisoovitused inimese tohterdamiseks esmatasandil või siis ütleb, et patsiendil on tõepoolest vaja eriarsti vastuvõttu ja seetõttu võtab eriarst patsiendi üle. Keegi ei pea registratuuri helistama ja vaba aega otsima, vaid toimukski patsiendi üleandmine perearsti poolt eriarstile. Nii jõuaksid eriarsti vastuvõtule need, kellel on seda tõesti vaja. 

Eraldi teema on erialad, kus saatekirja vaja ei ole. Eriti teravalt on see tulnud välja psühhiaatria puhul, kus ka psühhiaatrid ise on teinud ettepaneku, et saatekirja võiks siiski kehtestada. 

Mis on lahti laste hambaravi hüvitisega, kuuldavasti on see mitmetel hambakliinikutel otsa saanud?

Tegelikult on laste hambaravi kõige suurem mure see, et lapsed ei käi hambaarsti juures, ja see mure on püsinud läbi aastate. Laste hambaravi on meil tasuta, kõik lapsed peaksid käima hambaarsti juures kontrollis. Tore oleks, kui laps jõuaks hambaarsti juurde iga kuue kuu järel. Isegi kui hambad on korras ja tuleks anda ainult soovitusi. Nii et päris mure on ikkagi see, et lapsed hambaarstile jõuaksid.

Kui nad sinna jõuavad, siis on tervisekassal tõesti olemas leping rohkem kui 300 hambaravi kliinikuga ja selle ravi eest tasutakse. Kuna aga patsient saab vabalt teenuseosutajat valida, siis on keeruline lepingumahtu prognoosida. Tervisekassa vaatab paar korda aastas lepingumahud üle, et anda nende arvelt, kellel on leping alatäidetud, raha juurde neile, kellel on leping täis. Aga üldiselt on mure olnud selles, et lepinguid ei tehta 100 protsenti täis ja tegelikult on raha olnud rohkem kui lapsi, kelle hambaid ravida.

Sel aastal oli tõesti kolmanda kvartali lõpuks vist 320st kliinikust 19-l see lepingumaht täis, nii et suurel osal on veel laste hammaste ravimiseks raha olemas. Nende osas, kelle lepingumaht on täis, peaks tervisekassa oktoobris vaatama, kas raha on võimalik ümber tõsta.