Saada vihje

MIS UUDIST? Indrek Tarand: Eesti elamisloaga kremliitidelt tuleb lobisemisõigus ära võtta (2)

Postimehe video-taskuhäälingu «Mis uudist?» külaliseks on õpetaja Indrek Tarand, kes kommenteeris esmaspäevases saates uudiseid ja päevapoliitikat. 

Tarand jälgib Moldova uudiseid ning USA valimiste dünaamikat. «Murelikud mõtted liiguvad,» ohkas Tarand. 

Saatejuht Mart Normet küsis, kas üldse on lootust. «Lootus on selles, et kui mina olen mures, siis võib halvema stsenaariumi ära hoida. Aga mõelgem korraks nii lihtsale asjale, et Venemaa saavutas ühes väikses perifeerses maailmanurgas, mille nimi on Moldova, oma soovitud tulemuse,» lausus Tarand. 

«Vähemalt Venemaa mõjutustegevus oli kõva. Jah, võib veel minna 100 häält siia, 100 häält sinna, aga tulemus on vähemalt see, et nad on 300 miljonit sinna sisse valanud propagandaks. Vähemalt varahommikustes uudistes oli arvudes, et 51% justkui ütles ei Euroopa Liidule ja 49% jaa – mis on umbes sama halb tulemus nagu Brexiti tulemused. Elanikkond loomulikult on väga jagunenud, aga kindlasti oleks see Euroopa-vastasus olnud väiksem, kui Venemaa ei oleks manipuleerinud Moldova elanike ajudega,» selgitas Tarand. Ta lisas, et Venemaa tegutses endale iseloomulikult, küüniliselt ning samas ka osavalt. 

Järgmisel aastal ootavad Eestit ees KOV valimised. Valgevene ja Vene kodanike valimisõigus on homme riigikogu põhiseaduskomisjonis arutamisel. «Põhiseaduskomisjon on minu hinnangul haaramas natukene initsiatiivi,» lausus Tarand. 

«See vaidlus on siiamaani käinud, sest üks koalitsioonierakond, nimelt härra Läänemetsa juhitav Sotsiaaldemokraatlik Erakond, on veendumusel, et see on kuidagi põhiseaduslik õigus. Ma pean härra Läänemetsale, Paidest pärit noormehele, meelde tuletama, et kui meil siin Tallinnas põhiseadust tehti, ei räägitud midagi Moskva ja Lukašenka kodanike õigustest. Loomulik on, et põhiseadus ei saa mitte kuidagi neid väga erilise kaitse alla võtta. Neile laienevad täpselt samad reeglid, mis Eestis ja Euroopa Liidus niisugust tüüpi tegelaste kohta käivad. Kuna agressorriikide kodanikud ei saa sekkuda meie kohaliku elu korraldusse, ei ole meie kohalik omavalitsus agressoreid esindav,» selgitas Tarand. Ta rõhutas, et see on Eesti riigile väga tähtis küsimus ning loodab, et riigikogu leiab selleks vajaliku enamuse ning see küsimus lahendatakse juba järgmise aasta kohalikeks valimisteks. 

Eelmistel riigikogu valimistel nägime, et ka Eesti passiga jõudis väga suure häältesaagini Aivo Peterson. «Ka Eesti passiga on kremliite, kes tunnevad kaasa agressorile ja tahaksid, et agressioon laieneks ka Balti riikidesse ja mujale. Aga kui me nende nii-öelda vürtsikamatelt vendadelt ehk Moskva passiga ringi luusivatelt püsielanikelt natukene lobisemise õigust ära võtame, siis hakkavad ka niuksed keskmikud paremini käituma. See lihtsalt on vene kultuuri 1000-aastane kogemus,» selgitas Tarand. 

Normet märkis, et samas ju need inimesed elavad siin, maksavad makse ning nende lapsed käivad siin koolis. «Inimesed, kes siin elavad pikaajalise elamisloa alusel, saavadki kohalikku elu nügida, ja keegi ei kavatse pikaajalise elamisloa alusel siin elaval rootslasel, lätlasel, isegi ukrainlasel või koguni moldovlasel seda õigust ära võtta. Jutt käib konkreetselt kahe agressorriigi kodanike rühmitusest, kes on siia nõukogude pärandina tekkinud. Ja see, kas nad makse maksavad, oskab öelda maksuamet. Mul nagu automaatselt sajaprotsendilist kindlust ei ole. Ma arvan, et suur osa maksupettusi käib ka nende kaudu sahkerdades piiri peal kahe- või ühekordse kodakondsusega,» vastas Tarand. 

Möödunud nädalal kirjutas Postimees, et riigikogu esimehe Lauri Hussari (Eesti 200) riigikogulaste sissetulekute kärpe plaaniga ei nõustu Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats, kes leidis, et hoopis tuleks palk siduda sisulise tööga. Eesti 200 märkis vastuseks Laatsile, et 27 keskkonnakomisjoni istungitest on Laats osalenud vaid seitsmel. 

«Seda oli tore vaadata, kuidas Lauri Laats, Abhaasia mees, kukkus ise enda kaevatud auku. Sest kohe pandi tabel üles. Aga ilma naljata, see, mida Lauri Hussar riigikogu esimehena püüab teha, on väga tähtis, sest jällegi psühholoogias on ju eeskujuga juhtimine ikkagi väga mõjukas meede. Riigikogu tervikuna kui institutsioon peab ette näitama, et ka meie solidaarselt teeme midagi oma kulude vähendamiseks, kui kõik teised peavad tegema. Me nõuame kui ühest suust, et kõik teised peavad tegema, ja et me peame midagi ette võtma. Millises astmes ja kelle ettepaneku peale see kompromiss tuleb, seda ma loodan, et juba meedia kuuleb sellel nädalal. Insaiderid arvavad, et sealt tuleb uudiseid,» rääkis Tarand. 

Tagasi üles