SÕJASTUUDIO ⟩ Neeme Väli: Ukraina võib hakata Kuskis vägesid tagasi tõmbama, et mitte kotti jääda

Kindralmajaor reservis Neeme Väli rääkis Postimehe «Sõjastuudios,» et Ukraina võib hakata Kurski oblastis taktikalistel põhjustel vägesid tagasi tõmbama, et mitte kotti jääda. Lahingute raskuspunkt on jätkuvalt Donetski piirkonnas.

Venelased kaotavad juba ligi 1 500 sõdurit ööpäevas ja ometi liiguvad nad edasi. Kas venelased on hakanud rindel midagi teisiti tegema?

Ma ei arva, et nad on väga teistmoodi sõdima hakanud. See skeem on ju ikka jätkuvalt sama. Nende edasiliikumise aeglus tuleneb ikkagi pigem ukrainlastest kui venelastest ja kui lugeda nüüd üles kaotusi, siis kogu viimane kuu on need olnud siiski üle tuhande sõduri päevas, mis iseenesest on ju hea. Kui statistikat vaadata, tähendab see, et venelastel on väga raske neid auke lappida. Kui ikkagi kaotuste hulk päevas läheb üle tuhande, siis see on Ukraina poolele hea.

Rääkides rindel toimuvast, siis venelaste taktika on jätkuvalt sama. Nüüd muidugi tuleb arvestada, et käes on oktoober, mis tähendab, et ilmastik mängib siin juba väga tugevat rolli. Soomustehnikat enam laialt kasutada ei saa. Rünnatakse põhiliselt selle skeemi järgi, et kõigepealt pommitatakse liugpommide ja muude vahenditega kõik sodiks ja siis saadetakse peale väikesed grupid. Kaotustest ei hoolita ja üritatakse niimoodi edeneda. See on see klassikaline skeem, mida venelased on kasutanud juba väga pikka aega. 

Ukraina president tutvustas eile Brüsselis Euroopa Liidu riigijuhtidele oma võiduplaani ja andis ühise pressikonverentsi koos uue NATO peasekretäriga.

Selle võiduplaani esitamine on Zelenskõi jaoks kindlasti väga suur asi. Seal on ikkagi väga suured lootused taga. Kui vaadata ajajoont, siis Ameerikas rääkis ta võiduplaani kohta sellist üldist juttu, Ukraina parlamendis hakkas minema konkreetsemaks ja Brüsselis oli juba enam-vähem kõigi nende viie punkti sisu teada.

Eilsel pressikonverentsil oli näha, et lisaks sellistele praktilistele sammudele on seal ka väike infosõda sees. Ukraina allikatele tuginedes on juba mõnda aega väidetud, et Põhja-Korea üksused on kohe sõtta minemas. Pressikonverentsil aga ütles NATO peasekretär Mark Rutte, et neil selliseid andmeid ei ole. Zelenskõi vastas seepeale, et selliseid üksusi veel Venemaa pinnale jõudnud ei ole, aga Põhja-Korea valmistavat neid oma territoorumil ette. Samas ei saa selline narratiiv ju vastuseta jääd ja nii ongi hakatud näitama näpuga Ukraina poole võimalikus tuumarelva küsimuses, nagu hakkaks Ukraina viimases hädas ise tuumapommi kokku panema. Nii et selline infosõda käib lisaks sellele tavalisele sõjale kogu aeg. 

See tuumarelvajutt tuleneb ilmselt Zelenskõi kurtmisest selle üle, et kui nemad omal ajal loovutasid tuumarelva, oleksid nad pidanud vastu saama julgeolekutagatise, mida nad ei saanud.

Kõik need suurriigid, kes olid selle lepingu osalised, pidid garanteerima Ukrainale julgeoleku, sealhulgas ka Venemaa. Sellele vastutasuks loobus Ukraina tuumarelvadest, mis olid ju tegelikult nende territooriumil ja nende käes. Nii nagu Zelenskõi väga õigesti ütles, ei garanteerinud see neile mitte midagi. Selle tõttu ongi NATO liikmelisus jätkuvalt laual ja ma arvan, et on Zelenskõil on õigus, kui ta ütleb, et see on ainus asi, mis suudaks Ukrainale julgeoleku tagada. 

Kas on põhjust arvata, et ka praegu pakuvad lääneriigid Ukrainale mingit teistsugust julgeolekutagatist kui NATO liikmelisus?

Ilmselgelt midagi ju läbi räägitakse ja midagi ilmselt on lubatud. Samas ei näeks ma selliseid bilateraalseid garantiisid ainult negatiivses valguses. Väga paljud lääneriigid on lisaks üldisele toetamisele teinud Ukrainaga ka bilateraalseid kokkuleppeid. Sellised kokkulepped annavad Ukrainale kindluse, et millist abi ja millises ajaraamis üks või teine riik talle saata plaanib. Olen nõus, et sellised bilateraalseid kokkulepped kindlasti ei asenda NATO liikmelisust ja selle tõttu ka Ukraina selles suunas surub ning ma arvan, et lääneriigid saavad sellest aru.

Kui rinnet vaadata, siis olukord on küll pingeline, aga väga palju kuhugi ei liiguta. Veel nädal aega tagasi rääkisime sellest, et kohe võidakse ära võtta Toretsk, nüüd on aga hoopis Ukraina seal edu saavutanud.

Selliseid liikumisi on ka teistes kohtades. Kui alustada Kurskist, siis seal on olukord selline, kus üleile oli uudis, et ukrainlased on natuke edasi liikunud Korenevo suunas, nüüd on venelased seal midagi tagasi võtnud. Nii et selline edasi-tagasi liikumine seal toimub. Praegu on aga selle koti ülemine ots läinud väga kitsaks, nii et seal võib Ukraina hakata taktikalistel põhjustel mingil hetkel vägesid natuke tagasi tõmbama, et mitte kotti jääda. Seega Kurski oblastis käib jätkuvalt aktiivne lahingutegevus, aga nagu ma ütlesin, ilmastik juba takistab teatud manöövrite tegemist.

Harkivi suunal käivad samuti lahingud, aga erilist liikumist raporteerida ei ole.

Raskuspunkt on ikkagi Donetski oblastis, kus on initsiatiiv suuremas mahus venelaste käes. Küll on aga ukrainlased suutnud teha vasturünnakuid ja natuke maad tagasi võtta. Kohanimed on jätkuvalt samad – Tšassiv Jar, Toretsk ja Pokrovski suund. Nii et selline edasi-tagasi liikumine käib, aga mingisuguseid suuri asju sellest praegu küll välja lugeda ei saa. 

Lahinguid peetakse ka Zaporižžja ja Hersoni pool, aga rindejoon on suhteliselt paigas.