OTSE POSTIMEHEST ⟩ Elari Kasemets: MUPO vajaks siiski suuremaid õigusi, praegu me ei tohi isegi bussijänest välja tõsta

Tallinna munitsipaalpolitsei uus juht Elari Kasemets rääkis Postimehe otsesaates, et Tallinn vääriks siiski natuke suuremete õigustega munitsipaalpolitseid. Praegu ei tohi MUPO isegi bussijäneseid maha tõsta ega ühistranspordi radadel korda luua. 

Kuidas te end Tallinna liikluses tunnete?

Tunnen end Tallinna liikluses turvaliselt, probleemseid kohti kindlasti on, sest liiklus võiks alati sujuvam ja kiirem olla. Kiiruspiirangute ja muuda piirangute suhtes on kõigil muidugi omad tunded ja eriarvamused, aga tervikuna on Tallinna liiklus turvaline. Liiklusõnnetusi küll aega-ajalt juhtub, kahjuks ka raskeid liiklusõnnetusi, aga ma arvan, et võrreldes väga paljude riikidega, on meil asjad suhteliselt hästi. 

Mitmed autojuhid kurdavad, et Tallinna liikluskorraldus on selline, et nad peavad ise lahendusi leidma ja teinekord ka liikluseeskirju rikkuma, sest reeglid on paika pandud mitte spetsialistide vaid poliitikute poolt. Kui palju on liikluskorralduses vajakajäämisi?

Kindlasti neid vajakajäämisis on, seda ei hakka üldse salgama. Eks see poliitikute sekkumine on mõneti ka loogiline, sest kohalik omavalitsus on elanikele ja liiklejaile niivõrd palju lähemal, et nad sekkuvad ka liikluskorraldusse ja iseenesest ei ole selles midagi halba. Äärmused ei ole liikluses kunagi head, keelata ja käskida on kõige lihtsam, aga alati ei too see tulemust. Mis puudutab neid autojuhte, kes liikluses ise lahendusi leiavad, noh eks seal tasubki nüüd uuesti üle vaadata, kas liikluskorraldus mõnes kohas ei ole tõesti kõige parem või on küsimus ikkagi nendes liiklejates, kes liiklust rikuvad, hoolimata sellest, et võib-olla see on loogiline ja hea. Nagu ikka, et eks see tõde ole seal kusagil vahepeal. 

Üks meie suuremaid probleeme on bussirajal sõitmine, samas on bussirajad paljudes kohtades paika pandud nii, et bussid ei taha seal sõita, kuna järgmist manöövrit silmas pidades, on neil otstarbekam liikluda pigem teistel sõiduradadel. 

Sellised kohad tuleb üle vaadata ja kui kusagil on mingisugune ebakõla, siis tasub tõesti mõelda, et kas see bussirada ümber suunata või ära kaotada. Samas on bussil õigus sõita ka tavareas. Ta peaks muidugi üldise liikluse sujuvuse huvides olema bussireas, aga tõesti, kui see koht on ebaloogiline, siis peab sinna uuesti peale vaatama ja mõtlema, et äkki peaks midagi teisiti tegema.

Kui vanasti reguleeris politsei liiklust ainult sõiduteel, siis pärast kergliikurite tulekut, peab liiklust reguleerima ka kõnniteel.

Munitsipaalpolitseid takistab sel puhul järelvalvet tegemast õiguste teema. Kahjuks on hetkel nii, et munitsipaalpolitsei võib liiklust reguleerida ainult sellisel juhul, kui on toimunud mingisugune õnnetus. On see siis liiklusõnnetus, on veetrass lõhkenud, on mingid ootamatud teetööd või muud sellist. Päriselt kuskile sõiduteele me liiklust reguleerima minna ei saa, see on hetkel veel politsei- ja piirivalveameti pädevuses. Ma üldse ei taha pugeda selle taha, et me ei saa mitte midagi teha, sest õigused puuduvad. Me ju tegelikult ootame neid õigusi pikisilmi. Praegu saame panustada nagu tavaline kodanik. Saame teha märkusi ja abistada. Koostöö politseiga on meil hea ja koos nendega saame Tallinnas ka järelvalvelisi tegevusi läbi viia.

Samas näeme linnas pidevalt olukordi, kus suvaline töömees paneb liikluse kinni, et kallur saaks oma manöövri ära teha. 

Liikluseadus annab tõesti ehitusobjekti puhul sellised ajutised õigused. Kui kallur on vaja kuhugi ehitusobjektile aidata ja ta peab mingisugused manöövrid tegema, siis on täiesti loogiline ja igati pidi aktsepteeritav, et korraks seda liiklust seal reguleeritakse. Aga munitsipaalpolitsei tõesti tavapärases olukorras ei saa seda teha. Me näeme, kuidas  politsei -ja piirivalveamet teeb järelvalvet ka bussiradadel, suunab sealt ära neid sõidukeid, mis seal sõita ei tohiks, aga näiteks munitsipaalpolitsei seda päris niimoodi teha ei saa. 

Kui palju on munitsipaalpolitseil õigusi vähem kui näiteks abipolitseinikel?

Kindlasti on neid õigusi vähem, üks pool puudutab liiklust ja liikluse reguleerimist, teine pool puudutab aga vahetu sunni kasutamist või näiteks ka liiklejatel, sealhulgas kergliikujatel, joobe tuvastamist. Nii et mõnevõrra on neid õigusi vähem. Mina näen küll munitsipaalpolitsei tulevikku selliselt, et me oleksime politseile hea partner just taoliste ülesannete puhul, mida politsei ei jõua teha ja võib-olla sellises mahus ei peagi tegema. Võib-olla üks moodne Euroopa pealinn vääriks ikka natuke suuremate õigustega linna korrakaitseüksust. Loomulikult on need rasked otsused ja on loogiline, et sellele peabki eelnema pikem arutelu, aga kas see just seitse aastat peab kestma, see on iseküsimus.

Kas munitsipaalpolitseil peaks olema rohkem õigust jõudu kasutada, konfliktseid situatsioone võib ju tekkida nii valesti parkimise kui bussijäneste puhul?

See väljend jõu kasutamine maalib ehk natuke vale pildi. Kui me räägime jõu kasutamisest, siis tuleb kõigile kohe silme ette pilt, kus munitsipaalpolitseinikud hakkavad kedagi väänama, raudu panema või kuskile bussi lohistama. Samas käitub enamik inimesi ju viisakalt ja meil enamikel juhtudel tegelikult seda jõu kasutamist vaja ei ole. Ühelt poolt on meil tõesti õigus isikut tuvastada, me saame temalt dokumenti küsida, aga kui bussijänes on vaja bussist välja tõsta, et buss saaks liikumist jätkata, siis võiks meil ka mingisugused õigused olla.

Nii et praegu te bussijänest bussist välja tõsta ei või, panete bussi seisma ja ootate, kuni politsei kohale jõuab?

Sisuliselt jah, praegu meil sellised õigused puuduvad. Ka kurjategijat saame me kinni pidada samasugustel alustel nagu tavakodanik seda teha võib. Mingeid täiendavaid õigusi meil ei ole.