OTSE POSTIMEHEST ⟩ Piret Hartman: ainus lootus on, et valitsus leiab järgmisel aastal ühistranspordile lisaraha

Piret Hartman Foto: Mihkel Maripuu

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmani (SDE) sõnul kärbitakse järgmisel aastal ka ühistranspordi dotatsiooni ja ainus lootus on, et valitsus eraldab aasta keskel valdkonnale lisaraha.

Kui valitsus käis välja automaksu idee, siis räägiti, et ühistransport muutub kohe palju paremaks, nii et oma autot pole vajagi. Automaks hakkab tulevast aastast kehtima, aga oma auto mahamüümisega pole ilmselt mõtet veel kiirustada?

Ühistranspordi ümberkorraldused võtavad kindlasti aega. Samal ajal, kui hakati rääkima automaksust, käivitati ka ühistranspordi reform, mis praegu käib täistuuridel. Vaatame üle piirkondlikke liiniühendusi, uurime, kuidas investeerida säästlikumasse ühistransporti ja oleme ette valmistamas ühistranspordikeskuste reformi. Teeme seda selleks, et ühistransport oleks ligipääsetavam ja Eesti kõigis piirkondades oleks valikuvõimalus – kas mul on auto või ma saan avalikele teenustele ligi ja pääsen kooli ning tööle ka ühistranspordiga. 

Suur osa maaliine on sellised, kus riigi dotatsioon on väga oluline ehk siis inimene maksab piletihinnast natuke ja riik paneb sinna vajamineva osa juurde, kui palju praegusel kärbete perioodil läheb kärpimisele ühistranspordi dotatsioon?

Selleks aastaks on meil vajalikud eelarve vahendid olemas. Meil oli ühistranspordi dotatsioonideks 119 miljonit eurot, lisaks otsustas valitsus eraldada veel 20 miljonit eurot, et me ei peaks kuskil ühistransporti kärpima. Järgmise aastaga seoses on tõesti arvestatud kärbe ka ühistranspordile, mis on kuus miljonit eurot. Aga kuna teame, et ühistranspordis on ressursse puudu, siis oleme teinud valitsuses kokkuleppe, et aasta jooksul leitakse riigieelarve vahenditest ühistransporti täiendavat ressurssi. Oleme praegu rääkinud 30 miljonist eurost, sest riigieelarves ei kajastu tegelik ühistranspordi vajadus ja juba viimased kolm aastat on valitsus aasta jooksul reservist need lisavahendid leidnud.

Kui bussi- ja rongiliinid üksteist dubleerivad, siis on meil ehk võimalik kusagilt midagi ära võtta.

Samas oleme valitsuses kokku leppinud, et ka ühistranspordis tuleb leida efektiivsuse kohti. Näiteks kui bussi- ja rongiliinid üksteist dubleerivad, siis on meil ehk võimalik kusagilt midagi ära võtta. Me räägime ka sellest, et väikestes kohtades liigub ühistransport lõpp-punkti väga pika ringiga ja inimesi on bussis hästi vähe. Meie ettepanek on, et tulevikus võiks regulaarne konkreetsetel kellaaegadel toimuv bussi- ja rongiliiklus käia suuremate asulate vahel ja väiksematesse kohtadesse liigub ühistransport siis, kui inimene annab märku, et ta soovib sinna sõita. 

Kas see ümberkorraldus võiks puudutada ka maakondlikke ühistranspordi keskusi?

Oluline on läheneda kogu sellele ümberkorraldusele julgelt, mõelda kastist välja ja proovida siis tulenevalt eesmärkidest seda ühistranspordikorraldust ringi seada. Minu selge seisukoht on, et kohalik kompetents peab jääma. Kas see jääb ühistranspordikeskuste näol või teatud esinduste kujul, selles asjus peame veel läbirääkimisi aasta lõpuni. Lisaks on vajalik, et need ühistranspordikeskused hakkaksid omavahel rohkem koostööd tegema, sest sageli on liinid maakonnaülesed. 

Lisaks on ühistranspordi korraldamisel oluline ka kohalike omavalitsuste roll. Ühistranspordi keskuste eelarvelistest vahenditest moodustavad 90 protsenti riigieelarvelised vahendid, aga kümme protsenti on see, mida paneb kohalik omavalitsus. Väga loodan, et see ressurss pigem suureneb ja nende roll otsustamisel jääb alles. Täpsemalt saame reformi välja pakkuda selle aasta lõpuks, kui oleme need teemad nii kohalike omavalitsuste kui ühistranspordi keskustega läbi arutanud. 

Kui palju tõusevad järgmisel aastal praamipiletite hinnad?

Praegu me seda veel ei tea. Olen lubanud, et räägime eelnevalt kohalike omavalitsustega läbi. Kui mandriinimene vaatab saare murede peale, siis võib ta muidugi öelda, et see on teie valik elada Saaremaal. Samas on meie eesmärk, et elu Eestis oleks võimalik kõikjal, ka Saaremaal.

Vahepeal käis läbi uudis, et kuna raha ei ole, siis hõrendab Elron rongide sõidugraafikut, kuidas sellega on?

Need vastakad sõnumid tulevad sellest, et kui Elroni juht vaatab eelarvet ja seda raha, mis riigieelarve läbirääkimistega kokku lepiti, siis ta peab vähendama. Tal puudub kindlus, kas valitsus selle lisaraha leiab. Samas on meil valitsuses kokkulepe, et selle lisaraha leiame, nii et otsus võtta Škoda rongid kasutusele ja tihendada rongigraafikuid on jätkuvalt jõus ja loodan, et valitsus peab kokkuleppest kinni. 

Mis saab Haapsalu rongist?

Kunagi see projekt kindlasti realiseerub, sest rongiliiklus on meie ühistranspordi selgroog ja arvan, et ka see Haapsalu suund on oluline. Praegu on koalitsioonierakondade vahel selles küsimuses eriarvamusi. Aga kuna need väiksemad tükid Haapsalu suunas on juba valmis tehtud, siis me näeme, et need on väga hästi vastu võetud ja inimesed kasutavad neid liine. Ma loodan, et edasistes debattides jõuame ka võimuliidus kokkuleppele. 

Valitsus on kinnitanud, et nendepoolne maksufestival hakkab lõppema, aga praegu me ju veel ei tea, millega üllatavad meid kohalikud omavalitsused. Kas teile on teada, kui palju nad kavatsevad maamaksu tõsta?

Maamaksust laekub järgmisel aastal täiendavalt 30 miljonit eurot.

Need andmed on meil praegu juba olemas. Maamaksust laekub järgmisel aastal täiendavalt 30 miljonit eurot. Nii et see on märkimisväärne summa. Ühest küljest on see hea, sest annab piirkondadele võimaluse kohalikku elu arendada, teisest küljest tähendab see kohalikele ettevõtjatele ning inimestele, kes seal elavad, täiendavaid kulusid.